Ma mõtlen, kui hubaselt palju ma tahaksin saata mööda,
millest mööda joosta,
mida riivata,
mida otsida seljtagant,
millele ei miskit öelda,
ja millel on samamoodi otsiv pilk näos kui neil kelle käest olen lasknud.
Oma isekuses ma jään otsitavaks, minust otsitakse vastuseid, mida ma ei anna.
Ma vaikin ja tahan vaikida nii kaua kui ma suudan, ent miski mind ei takista.
Ma olen suuteline, kuid see oleks mul kõigest kõige altvedamine,
niisama lihtsalt tummaks ei peeta, just see on see, kellega tuleks sul minuga aega jagades need mööduvad tunnid veeta.

Ma tahan öelda, et see on kõik, kuid ammust aega tuhat tükki rivis kannab nime lõik, mis mu seest on raamatutesse välja kirjutamata.
Ma tunnen ja tajun, elavhõbedasse enam kui suure meelevalduste joaga meelitustest, suurest rõõmust kui vajuks.
Andke võimalusi, et ..

HAHA , margo ütles, et meie Katriina sai aastaseks, aasta on möödas nüüd võis nime ka panna. Oo sünnipäevalaps Katriina, Oo kohvimasin . :D

ma tahan jagada, ma tahangi luua need kuradi samad eliksiirid ja süstida need kapslitesse, ma tahan et sa oskaksid võtta, ma tahan, et julgusematust, julgematust* ei eksisteeriks.
Ma kirjutan, kui mõtted ei jõua trükitud, sest nad kaovad lainesageduselt, kuna mu pilk on suunatud mujale, kõik mugavused on mürgitatud.
Ma võiks jätkata aga ammu tegin algust juba lõpuga, mu emale kirjutatud plaat saab ka uuesti kõrvetatud, mis sest et mängib, siin on segadus, seega. aitab, tere, said tuttavaks, tegu ongi haigelt igava lõpuga.

[ nüüd mõtlen, mis mõttega ma kirjutan, kui midagi nagunii kunagi aru vist ei saada.. nii ma ise ka, siiani vist ainult petan ennast. ]

Käes on jõulud, mille ma juba käest lasin,
mööda lastud tunnid, need tunnid jõulumeeleoluga.
Tunne olust kui jõuludest, et jõulud on ammu olnud.
Kõik on otsas, otsas, otsas.
Ometigi jäänud neli tundi, tunnid mis veedetud saavad igatsedes, et oh kui ometigi..

Mind saadavad unustatud jõe sõnasabased kalksed.

Ma leian venna tujutsemas, kui käest panen ta toodud jäätise, kuna angiin minu kurgus on tulitsemas.

Sõna loomine, loomine, loomine.

Sillad.. ja sind ma enda juurde jälle toon.
Ehitan sillad saarte vahele, ühendan mandriga ja panen lennud liinidele.
Leiutan kapslites müüdava valguskiiruse ja panen täpse hinna.

Sooviksin 532x3 krooni.
Mul on see ju olemas, aga ma ei saa seda soovitu peale kulutada.
Peaksin tuba koristama, sooviksin magada, sest ma olen haige, angiin sa vana päts.

Ma tahan suga piparkooke teha.
Tahan 1 juulil blogisse kirjutada.
Ma olengi olevikus.

Jaak Joala - Minu südames sa elad.
Ohhjaa.
24 detsember 20.27

lubage mul end kõnetada,
lubage lõpetada.
viige lõpuni mu lubage
ja muusse ilma ka lubage.

lubage mulle lonks vett,