[23.21.12.07.2011]
I say skinny dipping for the win.
I say hello to sun, lets race, i'll win.
My bicycle under my knees, my toes, my ass, my arms my gentle hands.
Birds from the field, the loenly river.
Times seen roads, where does my thoughts, me leads.
Exiting call about tomorrow.
I'll see, my room must be clean.
The picture i see.
The picture i make up.
The hair.
Hair i'm growing, hair i'm cutting.
Bathing.
Bathing in nature,
bathing in unsecure fake nature,
bathing between bubbles.
I read my book.
Read me a book.
Book i am to read.
Where life me leads.
The sun showing me lines and shadows.
The wind blowing me and my mind.
Cicleing round and around.
Behind and forward.
Skyline takes me down and i sit.
I meet a bug, i kill it down.
I don't want to sit any more time.
My needs take me away, i pee.
I visit nature, i take what i can.
I eat apples and throw them as far as i can.
I pass cows.
I dry.
I dry from skinny dipping.
I dry on the road, riding and sitting.
Opportunities which life is full,
i take the most, i let the wind dry my clothes.
I make the wind.
We don't need no newage machines.
We let the nature take the power.
I maditate myself blind.
I sing.
I cry.
I carry on.
I bathe outside, bathe inside.
I take my book to the bath.
I am the book in your arms.
I'm taking the bath you're sitting in.
I'm uncovered, unknown book.
I am skinny dipping in your arms.
(inglise keelsed laustete stiilivead ongi nii mõeldud)
Tuesday
Wednesday
[22.57.22.06.2011]
Mitte selle pärast, et ma igatseks
ja mitte selle pärast et ma seda teen.
Selle pärast, et sel ühel momendil nüüd
ma taban peast lost girlsi ja mõtlen,
et need korrad kui sa oled kaugel
on mul sees valus, on valus.
Mu sees on valus, sest tundub mitte külm
aga jäiselt on pragunev, on nii valus.
Mõtlen, et see tunne pole sõnastatud
aga see tunne on kord tuntud.
Seda tunnet ei ole olnud enne sind,
ja nüüd on see eriti valus,
kas oleks olnud enne ka ?
Mul on halb olla kui sa oled nii kaugel,
mul on halb olla kui su kõne maha magan,
mis on niigi harv.
Mul on valus mõelda, mida küll öelda võisid.
Mida öelda tahtsin, su häält kuulda tahtsin.
Ma lükkan käe juustesse ja peopesa otsaette,
ma keerutan kätt ja tõmban selle üle silmi.
Ei nuta, nutt ei ole minu jaoks.
Ma ruttan, löön ja ajaks revolvriga roos juustes
aega taga.
Aega edasi ei lükka, sa tuled tagasi, minu jaoks.
Aga praegu?
Sa oled seal ja oled küllap rahul.
Sa ei ole siin, see on nii lihtne aga sees..
Kellavärk ei luba mul oodata üht
ja hoiab kätt tagasi tegemast kõne.
See suhe on endiselt saladus aga mul ei ole valus,
et me teel on rist.
Mul ei ole valus, sest su isa sõidab me teest risti üle
ja viib sind kaasa, sest oled ta noorem tütar.
Sa oled pesamuna ja viimane lend.
Aga minule printsess ja linnule lend.
Sa oled seal, oled vaikides ja mina pean vaikima.
See ei ole valus. Aga sina oled seal ja mina olen siin.
See on natukene valus.
See võib olla igatsus, võib olla kiusatus.
Nagu kirss tordil, mis peab jääma sünnipäevalisele.
Aga mina võin olla kurb
ja nüüd ohkan nagu sina.
Kui sa kummardad, kui sa istud, kui sa pikali viskad.
Viskun minagi pikali ja tunde lükkan ajakellal sõrmega edasi.
Ma ei maga hästi ja vaatan pidevalt edasi lükatud tunde.
Ma ei tea mida teha, sest muidu teeks seda sinuga.
Peaksin iseseisev olema aga tugi mu kõrval ja pai ole ikka.
Lood mul turvalisuse tunde ja unne lood unelma. Kui sa oled mu kõrval.
Aga kõrval kui sind ei ole, vähklen ja pean harjuma ümber.
Peale mitut ööd, üle pika-pika aja. Ma olen üksinda voodil, mida isegi ei tee ära.
Ma tõmban vaid külma teki peale ja kättki ei pane kõhule, sest mu kõhul on sinu käe koht.
Muretsen kuidas sina magad, mõtlen tunde enne uinumist ja iga uue uinumise vahel.
Mul ei ole kujutluspilti. Ma ei näe sind ja ma ei tea miskit.
Ei ole lubatud su häält kuulda, ma kuulen vaid enda oma.
Keskendudes oskan aga öelda, kuidas sina neid ridu loed.
Mina loen teistmoodi ja sina loed erimoodi.
Ma kuulen su häält päevas vaid paar minutit ja see on piin.
Natukene on valus kui ma leian end pikali kuulamas muusikat.
Ainult tühjal laman, silmad kinni, silmad lahti.
Muusika räägib kadunud tüdrukutest.
Ma ei ole väga kurb, lihtsalt meel on morn.
Ja nii on enne ka olnud, aga nüüd vist on kauem.
Sest, et sina oled ära kauem ja mul ei lubata suga olla.
Nii ma siis võtan kätte ja lähen kinno.
Lähen ja tulen, ma vaikin, ma olen avalisilmi. Aga kõik mu ümber on tumm.
Film ja muusika raadiost kaovad mõtete taha ära.
Autoga sõites on mõtted valjud ja neile mõelda on valus.
Pean nentima, et ma juba igatsen.
Ja ma igatsen palju, sest muidu ei oleks ma morn ja muidu ei oleks valus.
Mitte selle pärast, et ma igatseks
ja mitte selle pärast et ma seda teen.
Selle pärast, et sel ühel momendil nüüd
ma taban peast lost girlsi ja mõtlen,
et need korrad kui sa oled kaugel
on mul sees valus, on valus.
Mu sees on valus, sest tundub mitte külm
aga jäiselt on pragunev, on nii valus.
Mõtlen, et see tunne pole sõnastatud
aga see tunne on kord tuntud.
Seda tunnet ei ole olnud enne sind,
ja nüüd on see eriti valus,
kas oleks olnud enne ka ?
Mul on halb olla kui sa oled nii kaugel,
mul on halb olla kui su kõne maha magan,
mis on niigi harv.
Mul on valus mõelda, mida küll öelda võisid.
Mida öelda tahtsin, su häält kuulda tahtsin.
Ma lükkan käe juustesse ja peopesa otsaette,
ma keerutan kätt ja tõmban selle üle silmi.
Ei nuta, nutt ei ole minu jaoks.
Ma ruttan, löön ja ajaks revolvriga roos juustes
aega taga.
Aega edasi ei lükka, sa tuled tagasi, minu jaoks.
Aga praegu?
Sa oled seal ja oled küllap rahul.
Sa ei ole siin, see on nii lihtne aga sees..
Kellavärk ei luba mul oodata üht
ja hoiab kätt tagasi tegemast kõne.
See suhe on endiselt saladus aga mul ei ole valus,
et me teel on rist.
Mul ei ole valus, sest su isa sõidab me teest risti üle
ja viib sind kaasa, sest oled ta noorem tütar.
Sa oled pesamuna ja viimane lend.
Aga minule printsess ja linnule lend.
Sa oled seal, oled vaikides ja mina pean vaikima.
See ei ole valus. Aga sina oled seal ja mina olen siin.
See on natukene valus.
See võib olla igatsus, võib olla kiusatus.
Nagu kirss tordil, mis peab jääma sünnipäevalisele.
Aga mina võin olla kurb
ja nüüd ohkan nagu sina.
Kui sa kummardad, kui sa istud, kui sa pikali viskad.
Viskun minagi pikali ja tunde lükkan ajakellal sõrmega edasi.
Ma ei maga hästi ja vaatan pidevalt edasi lükatud tunde.
Ma ei tea mida teha, sest muidu teeks seda sinuga.
Peaksin iseseisev olema aga tugi mu kõrval ja pai ole ikka.
Lood mul turvalisuse tunde ja unne lood unelma. Kui sa oled mu kõrval.
Aga kõrval kui sind ei ole, vähklen ja pean harjuma ümber.
Peale mitut ööd, üle pika-pika aja. Ma olen üksinda voodil, mida isegi ei tee ära.
Ma tõmban vaid külma teki peale ja kättki ei pane kõhule, sest mu kõhul on sinu käe koht.
Muretsen kuidas sina magad, mõtlen tunde enne uinumist ja iga uue uinumise vahel.
Mul ei ole kujutluspilti. Ma ei näe sind ja ma ei tea miskit.
Ei ole lubatud su häält kuulda, ma kuulen vaid enda oma.
Keskendudes oskan aga öelda, kuidas sina neid ridu loed.
Mina loen teistmoodi ja sina loed erimoodi.
Ma kuulen su häält päevas vaid paar minutit ja see on piin.
Natukene on valus kui ma leian end pikali kuulamas muusikat.
Ainult tühjal laman, silmad kinni, silmad lahti.
Muusika räägib kadunud tüdrukutest.
Ma ei ole väga kurb, lihtsalt meel on morn.
Ja nii on enne ka olnud, aga nüüd vist on kauem.
Sest, et sina oled ära kauem ja mul ei lubata suga olla.
Nii ma siis võtan kätte ja lähen kinno.
Lähen ja tulen, ma vaikin, ma olen avalisilmi. Aga kõik mu ümber on tumm.
Film ja muusika raadiost kaovad mõtete taha ära.
Autoga sõites on mõtted valjud ja neile mõelda on valus.
Pean nentima, et ma juba igatsen.
Ja ma igatsen palju, sest muidu ei oleks ma morn ja muidu ei oleks valus.
Sunday
[19.56.29.05.11]
Sia - Breathe me. (again) / Gimme more etc
Mõtted, mõtted, mõtted.
Kõned, tühjad kõned.
Kõned, mida ma ootan ja jäängi ootama.
Kõned, mis tahavad nutma ajada,
Kõned, mis pisaraid kutsuvad kui vihmavari vihma.
Kõned, mis viivad mõtted tuleriidale, mis varjatud äkkviha toodavad.
Need vähesemad kõned, mis mind kõnelevat toru eemale viima viivad.
Kõned, millest ma loobuda ei taha, mis venivad märkamatult.
Kõned, millest keegi teadma ei pea.
Kõned inimestega, keda keegi ei tea.
Mõtted, mõtted, mõtted.
Kõned, mis loovad mõtteid, mis talletatud ei saa.
Mõtteid, mis mind edasi peaksid viima.
Kõned mõttekaaslastega,
Kõned inimestele, keda kunagi ei näe.
Kõned vaimusõpradele.
Kõned, mis inspireerivad.
Kõned, mis saavad teeseldud, et vältida kontakte.
Kõned, mis saavad teeseldud, et vältida ebamugavust.
Kõned, mida mängin ajastatud helinaga.
Kõned, mis on mu päästerõngad.
Ja kõned, mis rikuvad kõike.
Nüüd ma kõnnin mööda rada.
Mind saadab inimene ja paar veel.
Ma ei taha enam naasta, käia tagasi, teedpidi seda sama.
On poisid, on plikad, on afäärid ja petuskeemid.
On väljamõtlemised, on häirivad faktorid.
On fantaasiamaailm, mis nii olematu võiks olla.
On suletud suu ja pisikesed pildid, mis suletud laugude taga jooksevad.
On tühjad read blogis.
On viitamatus,
seletamatus,
paratamatus,
kaitsmatus,
tegutsematus,
püüdmatus,
kärsitus,
rahulolematus.
Peidetud, varjatud, kõnetamatud pisarad..
Nutud, millest räägitakse ja need millest mitte.
On seltskond, on eelistus ja teine eelistus.
Arusaamatused.
Head ja halvad ajad.
Mullikesed. Ja mullid. Mullid.
Mainimatus.
Olukordade raskus ja kergus, teineteise nägematus.
Nägemise tahtmatus.
Suuremad väljategematused, enese pimestamised.
Teadmine aga selle eiramine.
Antud olukorra parandamatus. Seda meelega.
Parapsühholoogiline palagan.
Uinumatus, suurte kätega õhulosside meisterdamine ja viivu veiditamine.
Mahajätmine, algustamine, suitsuhõngu loomine.
Ploomide vahetus kirsside vastu ja tavaline saab ühel momendil mentooliks.
Ja Low Density Lipoprotein rakuseintes kasvab ülemäära suureks, kehast endast saab keha kolesterool.
Vaimne tere-vist ja südame, - veresoonkonna tervist. Või C&U ????
"Fakk you!" sõbrad, kes te arvate, end sõbrad olevat.
"Fakk you!" Enelin, kes sa endast hästi arvata võid.
"Fakk you!" Maailm, mis vahest nii perse kukkunud on.
"Fakk you!" Kool, mis on nii valele süsteemile üles ehitatud.
"Fakk you!" Unistused, mis te veel kuhugi jõudnud ei ole.
"Fakk you!" Debiilsed neandertaalid, kes endast hästi arvavad.
"Fakk you!" Targad, kes end haletsevad ja kes ülehindavad.
"Fakk you!" sina, kes sa arvad, et eksimine on inimlik ja seda mõtet eirad.
"Fakk you!" mõistus.
"Fakk you!" inimesed, kes te mind kütkestate aga hulluks viite.
"FAKK YOU!" ebaõnnestunud katsed ja jõkkeveerenud õnnetused.
"FAKK YOU!" see sitale saadetud maailm.
Ära võta mind nüüd valesti,
sest muud moodi sa ei pruugikski.
Lase lihtsalt lahti, see on minu lugu.
Ära loe mind valesti,
sest muud moodi sa ei tahagi.
Loo lihtsalt pilt, kus loetud read unustad.
Sest, et see on minu lugu.
Ja kui mina olen sinu lugu, siis see lugu on ikka minu lugu.
Ära otsi vabandusi, et võtta isiklikult, see on minu võitlus.
Võitlus ise-enda ja maailma vahel.
Võitlus, mille võidu toob mulle elu võti, mille ma õige pea leian, leides ise-end.
Aga sa ole olemas lihtsalt, kõige lihtsamas võtmes.
Ole Aus.
Mõistmatuse püüan teha selgeks.
... jälle otsus, jälle tühjus.
Sia - Breathe me. (again) / Gimme more etc
Mõtted, mõtted, mõtted.
Kõned, tühjad kõned.
Kõned, mida ma ootan ja jäängi ootama.
Kõned, mis tahavad nutma ajada,
Kõned, mis pisaraid kutsuvad kui vihmavari vihma.
Kõned, mis viivad mõtted tuleriidale, mis varjatud äkkviha toodavad.
Need vähesemad kõned, mis mind kõnelevat toru eemale viima viivad.
Kõned, millest ma loobuda ei taha, mis venivad märkamatult.
Kõned, millest keegi teadma ei pea.
Kõned inimestega, keda keegi ei tea.
Mõtted, mõtted, mõtted.
Kõned, mis loovad mõtteid, mis talletatud ei saa.
Mõtteid, mis mind edasi peaksid viima.
Kõned mõttekaaslastega,
Kõned inimestele, keda kunagi ei näe.
Kõned vaimusõpradele.
Kõned, mis inspireerivad.
Kõned, mis saavad teeseldud, et vältida kontakte.
Kõned, mis saavad teeseldud, et vältida ebamugavust.
Kõned, mida mängin ajastatud helinaga.
Kõned, mis on mu päästerõngad.
Ja kõned, mis rikuvad kõike.
Nüüd ma kõnnin mööda rada.
Mind saadab inimene ja paar veel.
Ma ei taha enam naasta, käia tagasi, teedpidi seda sama.
On poisid, on plikad, on afäärid ja petuskeemid.
On väljamõtlemised, on häirivad faktorid.
On fantaasiamaailm, mis nii olematu võiks olla.
On suletud suu ja pisikesed pildid, mis suletud laugude taga jooksevad.
On tühjad read blogis.
On viitamatus,
seletamatus,
paratamatus,
kaitsmatus,
tegutsematus,
püüdmatus,
kärsitus,
rahulolematus.
Peidetud, varjatud, kõnetamatud pisarad..
Nutud, millest räägitakse ja need millest mitte.
On seltskond, on eelistus ja teine eelistus.
Arusaamatused.
Head ja halvad ajad.
Mullikesed. Ja mullid. Mullid.
Mainimatus.
Olukordade raskus ja kergus, teineteise nägematus.
Nägemise tahtmatus.
Suuremad väljategematused, enese pimestamised.
Teadmine aga selle eiramine.
Antud olukorra parandamatus. Seda meelega.
Parapsühholoogiline palagan.
Uinumatus, suurte kätega õhulosside meisterdamine ja viivu veiditamine.
Mahajätmine, algustamine, suitsuhõngu loomine.
Ploomide vahetus kirsside vastu ja tavaline saab ühel momendil mentooliks.
Ja Low Density Lipoprotein rakuseintes kasvab ülemäära suureks, kehast endast saab keha kolesterool.
Vaimne tere-vist ja südame, - veresoonkonna tervist. Või C&U ????
"Fakk you!" sõbrad, kes te arvate, end sõbrad olevat.
"Fakk you!" Enelin, kes sa endast hästi arvata võid.
"Fakk you!" Maailm, mis vahest nii perse kukkunud on.
"Fakk you!" Kool, mis on nii valele süsteemile üles ehitatud.
"Fakk you!" Unistused, mis te veel kuhugi jõudnud ei ole.
"Fakk you!" Debiilsed neandertaalid, kes endast hästi arvavad.
"Fakk you!" Targad, kes end haletsevad ja kes ülehindavad.
"Fakk you!" sina, kes sa arvad, et eksimine on inimlik ja seda mõtet eirad.
"Fakk you!" mõistus.
"Fakk you!" inimesed, kes te mind kütkestate aga hulluks viite.
"FAKK YOU!" ebaõnnestunud katsed ja jõkkeveerenud õnnetused.
"FAKK YOU!" see sitale saadetud maailm.
Ära võta mind nüüd valesti,
sest muud moodi sa ei pruugikski.
Lase lihtsalt lahti, see on minu lugu.
Ära loe mind valesti,
sest muud moodi sa ei tahagi.
Loo lihtsalt pilt, kus loetud read unustad.
Sest, et see on minu lugu.
Ja kui mina olen sinu lugu, siis see lugu on ikka minu lugu.
Ära otsi vabandusi, et võtta isiklikult, see on minu võitlus.
Võitlus ise-enda ja maailma vahel.
Võitlus, mille võidu toob mulle elu võti, mille ma õige pea leian, leides ise-end.
Aga sa ole olemas lihtsalt, kõige lihtsamas võtmes.
Ole Aus.
Mõistmatuse püüan teha selgeks.
... jälle otsus, jälle tühjus.
Subscribe to:
Posts (Atom)