[16.21.10.02.13]

Mida sa mõtled, kui sa mõtled minu peale?

Nad on kõik hundid, kes ootavad, et sa libastuks.
Ja sa libastud kui sa ei tee head nägu.
Ma ei tee.
Ma kasvatan iseloomu.
Ma olen see, kes ma olen.

Vähe ükskõik see vasaku-jala reede.
Vähe külmaks jätab mõni arvamus.
Jah ma olengi see kasimatu tüdruk,
kes ei püüagi enda ühtki külge varjata.
Sügavalt sündsusetu emotsioonitus.
Ei ma ei meelita kedagi.
Andke andeks.

Aga ma toon sulle lilli, sobib?
Ja kommikarbi?
Ja mõne pileti kontserdile, mis sulle meeldiks?
Aga, mis sa arvad näiteks massaazist?
Hea meelega teen! Ülekeha?
Aga aroomiteraapia, küünlad, muusika ja õrnus?
Või rokk, tulipunane kirg ja hirmutav tahe.
Korraga nii jõuline kui hoidev, kindlustunne ja nõrgaksvõttev flirt.
Ehk mõni kinoseanss või õhtusöök?
Maailmamaiustus ja head sõnad?
Ühine uneretk.

MAASIKAD! Serveeritud suudlustega.

Triangel, triangel. 

[15.58.10.02.2013]

Mõtetu naine.
Ta sõi pitsa ära.
Ja ta jalad on alt ära käidud.
Kolleegid vaatavad teda imelikult,
kuid nad ei tee halba nägu.
Mõtetu naine.
Paiskas pisarad eile kellegile näkku.
Aga midagi halvasti öelda ei oska.
Sõnu midagi seletamaks ei ole.
On lihtsalt tunded. Tapvad.
Mõtetu naine naeratab
aga naeratust meenutada tuleb talle tihti.
Käib Mats, käib Inks.
Smile, you sweet, sweet pliks.
Naeratus tuleb suule vaid vahetus läheduses.
Teki all ja.
Kaisus ja.
Käe all ja.
Huule puudutusel ja.
Ja lihtsalt kalleimate armastusest.

Hoidke teda.
Looge rohkem rõõmu.

Mõtetu Naine.

[12.47.4.02.13]

nad ei ole teie sõbrad
ja neid ei huvita te käekäik
ei grammigi elulugu.
nad on kõik isepäised moraalijüngrid
ja tahavad kuhugi jõuda
kuid tegelikult ei huvita see mitte kedagi
kust sa alustasid ja kuhu jõudsid.
kui sul on mõni kirkam hilp
teeb see su ehk veidi värvilisemaks
kuid hinge see ei muuda,
sa oled ikkagi tuhm
ja väike rutiini täiev osake hallist massist.
kõigi jalad jalutavad samadel kõnniteedel
ja rattad veerevad samadel rattateedel
nii tihti on rajad nii samad
nii endameelest erinevatel
kuid keegi põrmugi ei jaga,
et igaüks loob pesa täiust, 
kus kõik on sipelgad.
sipelgad loovad teadmatuses ühtse kogukonna
inimesed väldivad teadlikult selle teket.
kõik tahavad olla veidi kellegi moodi
ja tahavad hirmsasti silma paista
ikkagi erinedes
tihti soovivad, et oldaks üha rohkem iseenda moodi
kuid kes kurat teab, mis asi selles maitses on
ja kes kurat teab, mis asi üldse see mood on
igaüks käib oma rada mis on igalühel täpselt see sama,
kuid silmi keegi lahti ei tee, 
kõik keelduvad nägemast
on vabatahtlikult idioodid,
mis siin sünnib, palun öelge mulle keegi!