Tuesday

[18.55.17.11.15]

NÕIARING

et alustasid käte vahelt, kuid kitsaks jäi raisk
ja ego kanda on raske, on ka enesetunne halb
annan ruumi, mõtlen et armastan, ja mõtlen siis tunde juurde veel
kella neljaks öösel taipan, olen unustanud selle tunde, und ei tule ikka veel
mis tähendab hoida teist kui vaevalt hoida jaksan end
ütled, et ei mõtleks minna, et sa ei lase nagunii
selleks kellaks polnud mind seal enam ammu, olin läinud nagu lind
sa ei teadnud, sest mis üldse on armastuse hind?

olen täis armastuse inimene
seetõttu ei tea sa kunagi
kui mõtlen, mis mõtlen, kuidas, kuna
sõnu ära minu suhu sea, sean ise
sest minust paremini sa ei tea
mitte küsimus kas a kuidas armastan
sa ei tea mu ajusopi pornograafiast
ei külmavärinatest, higist, hirmupisarast
seksikalligraafiast himu pärast
see on nõiaring kui kahtled endas
et minu pärast võtad mure rinda
kuidas olla, kuidas anda end ja kas
ma võtaks, et vaid sedapsi poleks nõiaring
on mure rinnus minul ka, et pole piisavalt hea
uuesti on augud kõigis, maailm kohutavalt halb ja täis saab ring

ent olen vaba taas, saan lennata ja armastusel voolata
sean mõtted õhku, sest kuskilt tuleb üle olla
nõiaring on odav droog, saab draamat alatest baltijaamast
ja kui kõnningi mööda toompuiesteed
sean samme, sest sinu mure ei ole minu kanda,
on mõtted endal, tunded üle olla, aukudesse kulda kanda
ja kui siit läheb piir, nüüd tuleb üle olla, mida sina nüüd siis teed
armastad või ei armasta, kust see murdepunkt tuleb
kust lootust ei hellita, kus minu lugu jääb siia, ma ei kõni ringiratast
sa oled täpselt nii hea, kui heaks ise arvad,
ja ära arva palun, mida mina arvan, sest 

olen täis armastuse inimene
seetõttu ei tea sa kunagi
kui mõtlen, mis mõtlen, kuidas, kuna
sõnu ära minu suhu sea, sean ise
sest minust paremini sa ei tea
mitte küsimus kas a kuidas armastan
sa ei tea mu ajusopi pornograafiast
ei külmavärinatest, higist, hirmupisarast
seksikalligraafiast himu pärast
see on nõiaring kui kahtled endas
et minu pärast võtad mure rinda
kuidas olla, kuidas anda end ja kas
ma võtaks, et vaid sedapsi poleks nõiaring
on mure rinnus minul ka, et pole piisavalt hea
uuesti on augud kõigis, maailm kohutavalt halb ja täis saab ring

ja siis poed käte vahele tagasi




[22.15.08.11.15]
[22.45.09.11.15]
[22.52.10.11.15]

ma hingan end sinust täis ega taha välja enam hingata
poen nägupidi su ihusse
nahk vastu nahka ega lahku
kops kui täitub sinust kõik salved täidan
kõik, mis sinust minusse kord saab see jääb
on salvestus
oled sina
sa oled minu sees
pole igatsust

ja mu süda vappub su ees
su huuled minu huulte peal
ja õhk liigub kopsust kopsu
kui palju vulkaansust ja maagiat on täis see õrn puudutus
me vahel õhu puudus
me vaheline õrnus ja armastus ruudus
soojus ja iga tunnetuse täpsus
õhkõrnsus
detailsus
tundlikkus

sa ei mahu mu kopsudesse
ma tunnen, kuis nad venivad kui sind sisse ma hingan
saavad kopsud täis, sa liigud vereringesse
veel kord, ma hingan sisse
mind pea ribadeks rebid
minust palju pole järel enam
oled täitnud kõik tühimiku
ma olen nüüd sina
ja mitte mina enam

Saturday

[18.32.31.10.15]

mul minu hetked
mälestused
seosed, see lugu
sel hetkel ei mäleta
et oled tühi koht
meenu, kui tähtsusetu
sel hektel armastan
olemise unustan
sa loed ja oled jälle
mu maailm
kui keegi joob kohvi
sinu mustalt
kui keegi kannab sinu parfüümi
mul minu hetk
kui unustatu meenub
see meie meeletu tunne
sind pole siin, ent hammustan huulde
kaua olid kadunud ent
see olnuks kui eile et
vaprusevärinad niidavad
kaotan jalu, sest see valu
kui kauge, kättesaamatu
saab armastusest raaamatu
sel hektel armastan
olemise unustan
sa loed ja oled jälle
mu maailm
hetk