TÄHESÄRA
Vladislav Koržets 

Kui pöörad vahel taeva poole pilgu,
mis sest et huupi, ja mis sest, et harva -
siis sinu silmis taevatähti vilgub
ja sinu silmad on siis taevakarva.

Kui vaatad aina üles taeva sisse,
nii kõrgele kui ulatuvad silmad,
siis tuleb taevas sinu silmadesse
ning oled ise täheke siin ilmas.

Mis oli enne ja mis tuleb pärast,
see kõik on kaugel-kaugel-kaugel ära.
On ilmaruum, on vilkuv tähesära,
ja oled sina, teadmata, mispärast.

Ja tõuseb kõrge tähekaar su ette...
See taevatare, sinisärav värav-
See tähevärav, mille taha ära
me läheme, kui aeg on jõudnud kätte.

Sa pöörad vahel taeva poole pilgu.
Ei teagi, miks - on vahel lihtsalt tarvis.
Ja sinu silmis tähesära vilgub
ja sinu silmad on siis taeva värvi.

[21.20.4.04.17]

olen teinud valikuid
mida täna ei kordaks
olen eksinud
järele mõelnult mõistnud
kui valin vabandused
ei saa valida vastutust
valin vabandused
ja rohkem ei vali
või võtaks siis vastutuse
ja võtaks teadliku valiku
mul on vabadus
kui valid valesti on vabandus
aga valesid valikuid pole
milleks siis vabandus?
võta vastutus

[18.42.10.03.17]

Mu süda mängib õrnade puudutuste saagat.
Soojad, hellad ja armastavad puudutused
mässivad su roosa teki sisse ja ütlevad, et
terve maailma armastus on sinuga.
Iga kübe sellest roosast maailmajaost minu sees tunneb sind.
See paneb vee mu organismis kihisema
ja muudab sõrmeotsad tundlikuks.
Ja mis siis, et sa polegi mu kõrval sellel hetkel.
Südameekraan mängib olemisi ja puudutusi..
käed joonistavad su seljale äraarvamismängu.
Miski muu ei seletaks seda paremini, kui need silmad
millega ma sind vaatan, kui ma sind füüsiliselt ei näe
ja näen läbi südame.