Monday

[ 24.01.2011.23.04 ]


Teisest blogist:
Kell on 22.09 ja on kahekümne neljanda jaanuarikuulaadne kuupäev.


Mul oleks aeg maski tagant välja tulla.



Mul oleks aeg end lõdvaks lasta ja jalad mudaseks teha, tule muga kaasa Katriin.



Tule tuhmistame su sukkpüksid.



Et need siis jälle puhtaks, korrapäraseks seada.
Lähme jalutuskäigule, näiteks vanavanemate aeda.
Lähme joome rohelist teed.



Ärkame koos valgete linade vahel, kukkunud sinna väsinuna.
Võtame selle vastu põimununa teineteise ja rammestuse seljatanuna.
Ent me ei tõuse, kiuste hommikule ja päikesepaistele, me ikkagi jookseme.
Päikes eest ja poole, tervituseks, nägemisteni saadame.



Saadame tunde kuulates muusikat või seda mitte tehes,
me ühine taustamuusika on meie endi valik.
Tekitame skandaali ja jääme silma lehes,
mis iganes olema saab me tegu seda tehes oled jumalik.



Nii me peatame aja, ja ületame kõik piirid.
Röövime pangast kõik ressursid, aja-, ja fantaasia.
Isegi keeldume homsest, sest me peatume siin.
Olgu all kruus, rohi või rannaliiv.
Või valge paber.



Kunagi maalime tohutule suurusele, tohutud jooned.
Teineteise autoportreed ja karakteristist kopeerime sooned.
Anname elu uutele asjadele ja isukupärastame silmailu järgi.
Sa ei keela ja lihtsalt niisama, ma kannan ära kõik su särgid.



Oma tahtmise järgi teeme kalendrisse ristikesi,
vabad päevad ja asjalikustumised.
Koome päevadesse rõngassärke ja suurushullustusi,
püüame mõistatada, kus toimus võnnu lahing, kus surid, millal-miks vabamüürlased.
Oma risti kandjad, kenad noormehed, nöojoontega dšentelmennid,
kellest järglased nii tühised, meie postkaadi ja arvepidamiskirja kandjad,
armuvalu üle kandvad situatsioonist manduvad kiljotiinsurma surnud allaandjad.



Ettevõtmata end leiame ratastelt ja põhupõldudelt,
oskame valmistada aset ja söögipoolise kurname visioonirõdudelt.
Hindame kahe inimese veidrat suhet, anname hindeks kivikesi
ja mõtleme, mis tõmbab kokku kaks totakat, kes sõbra tasemelgi ei suhtle.




Üks viisakus viisakuse järel, millele järgnevaks saab hurmavalt kaootiline tunnetelaviin.
Kusagilt kukub mõte, kukub teinegi ja päikesele eksib polaarekskursioonilt väga-väikene pingviin.



Jääkülmast heidutamatutena me ei loobu pesuväel tudumisest,



( inspiratsiooni andis Laura, Estomany projekti kaalsane ja tema pildid, aitäh )
23.03
Aga nüüd hakkam ma süstima,
süstin hea meeleolu doose ja
ahelkirjana saadan edasi annused.
Korduma kippunud kaotused,
kaodanud olen kõik päevakavast ja
edasi pürgin edastades võidu manuseid.
"Teie võit!"

[ 24.01.2011.15.07 ]

Inspiratsioonipausil, minu head mullikesed on puhkusel. Saaremaal.

Sunday

[ 23.04.23.01.2011 ]

Ma olen tagasi siin, sest mu käitumine on seletamatu.
Ma teen miskit ja mu silmad käivad ringi,
justkui otsiksin midagi.
Ma tean, et mind otsivad pilgud, ma tunnen hingelähedust.
Ma leian muigeid ja bipolaarseid jooni näolt.
Ma kiikan siia-sinna, ma põgenen.
Ma käin teises toas, ma veedan aega mujal.
Mu maailm on kergelt kadunud, mu pisikud rändavad ringi.
Kõõlun uste vahel, piilun tänavale,
panen kokku kooliasjad nagu tegin seda kunagi,
puhtalt eputamise eesmärgil.
Kukkusin puu otsast alla, öösel kõndisin vastu kappi.
Ma proovisin selti leida Ibsenist, Nukumajast ja näidenditekstist.
Mind panevad silma kissitama hääled siin toas,
aga ma ei jää üksi.
Mitte veel, ma ei usalda ennast.
Mismoodi küll. Lihtsalt kuku ära.
Jää magama, aga ei.
Eilegi, muusika tõmbab mind siia-sinna.
Unedemaa jääb kaugele.

Aitabe, Aidabe?!!!!