[19.56.13.1.14]

viska käest kõik asjad
käes õllepudel,
tõmba alla,
viska selili,
vaata lakke,
kõik keerleb.
kõlab see laul,
tagasi püsti,
tuba on suitsust umbne,
hüppad seletamatust energiast,
silmad on kinni,
käed hõljuvad ümber,
keerled,
igal pool on muusika,
kõik on korraga veel parem,
neela veel, neela,
rahvamass,
värvid, pilgud,
tead mida tahad,
jalad käivad oma radu,
lae kõrgus on määramatu,
istud maha,
mugav tugitool,
ümber on elu,
neelad veel,
pea kuklas,
silmad kinni,
muusika viib homsesse.

[18.41.11.1.14]

ma värisen seestpoolt
tunnen kuidas veri käib südamest läbi
puudutab midagi olulist
sind oma kätes ja jalgades
mõtetes
korraga tood ja viid mu mõtteist hapniku
see komme viivuks hinge pidada kui enam paremat hetke ette ei kujuta
mõtted sinust

ma väsin ja ma võin magama jääda
tunded tõid mu peale armastuse teki

[16.41.7.12.13]

Sul on hakanud olema raske mind kuulata. Sa paned oma käe mu suu ette kui ma paar sõna rohkem ütlen. Mis varem oli teistmoodi hea ja "minulik", millest sa vahel nüüd puudust tunned, sa enam ei kuule.
Sa kurdad mu vaikuse üle, sest kõik mis ma räägin on liiga sügavamõtteline ja see pole ju jutt, mida arvad sa kuulda tahtvat. See, mis ennem oli teistmoodi hea.

Kuhu jooksnud on see aeg, mis enam kuulama luba? 

Kes võttis aja ära?