Kus leidub õhku hingamiseks,
vastuseid küsimustele
ja su nägu igatsuse hülgamiseks?
Kuidas tean sind oodata või edasi minna
kui su hingetõmbed nii kaugel on,
ja mõtted, ma ei tea, kas mujal,
et ühele lehele astuda ja mõlemad teada.
Nüüd on nii või teisiti.
Aga kuis siis jääb kui ootan
ja kui ei ootagi siis parata ikka ei saa,
et keegi teine su kohale ei pretendeeri.
Ma ütlesin sulle ise ka.
Aga mis sa ise mõtled?
Tean, tean, pole midagi teha
aga midagi võiks ikkagi ju teha,
teada, oodata, minna lasta.
Mis ma suga peale hakkan?
