Ma tunnen, et mu südame kohal on kirves.
Kirves on raske kuid ma ei tea kas see on terav või mitte.
Tahan lahti lasta aga mu sees on hirm.
[18.19.31.10.2011]
- need on kõigest sõnad
Monday
Sunday
[21.37.23.10.2011]
Pähklike.
Ma tahan nii väga, et see kõik oleks unenägu.
Tahan ikka leida sind oma päevas ja selja tagant sulle käed ümber panna.
Pilt jookseb silme ees.
Ma tunnengi puudust.
Aura ja naeratused.
Füüsiline igatsus,
Ma tõepoolest igatsen sulle käsi ümber panna.
Ja ma tõepoolest igatsen SIND.
Iga kirjutatav rida teeb selle unenäo paranormaalsemaks.
Ma tahan tõusta ja kasvõi venelasi teineteise peale karjumas kuulda.
Ma ei taha ärgata üksinda, ma olen seda liialt kaua teinud.
Ma ei taha üksinda magama minna.
Ma tahan eksisteerida ja õppida tundma, mõistma kõike.
Ma tahan, et me tahaks ühte.
Tahan nüüd vastu pidada.
e.
Pähklike.
Ma tahan nii väga, et see kõik oleks unenägu.
Tahan ikka leida sind oma päevas ja selja tagant sulle käed ümber panna.
Pilt jookseb silme ees.
Ma tunnengi puudust.
Aura ja naeratused.
Füüsiline igatsus,
Ma tõepoolest igatsen sulle käsi ümber panna.
Ja ma tõepoolest igatsen SIND.
Iga kirjutatav rida teeb selle unenäo paranormaalsemaks.
Ma tahan tõusta ja kasvõi venelasi teineteise peale karjumas kuulda.
Ma ei taha ärgata üksinda, ma olen seda liialt kaua teinud.
Ma ei taha üksinda magama minna.
Ma tahan eksisteerida ja õppida tundma, mõistma kõike.
Ma tahan, et me tahaks ühte.
Tahan nüüd vastu pidada.
e.
[17.21.23.09.2011]
I want it back.
Without asking i just say it out.
I want a lot, but this want i want the most.
But i'll ask though.
Will you give it back?
Will you bring it ?
May i come after it ?
Mornigs together.
.. now i'm yearning alone.
Am i ?
I want it back.
Come back.
Let me back.
It might have been my black,
but i regret, i desire.
I learn lessons.
I want to lay beside.
I want it back, may i now?
I want it back.
Without asking i just say it out.
I want a lot, but this want i want the most.
But i'll ask though.
Will you give it back?
Will you bring it ?
May i come after it ?
Mornigs together.
.. now i'm yearning alone.
Am i ?
I want it back.
Come back.
Let me back.
It might have been my black,
but i regret, i desire.
I learn lessons.
I want to lay beside.
I want it back, may i now?
[15.19.23.09.2011]
Mu varbad on külmad, päriselt kohe.
Ja ma mõtlen.
Ma jälle mõtlen.
Rongisõit muusikata, pool tundi.
Veel kolm inimest vagunis.
Kella üheksane sõnum.
Ma ei ole imelik.
Kõikidest kallistustest need õiged.
KA-DU-NUD
Ja ma tahaksin ikkagi võluda.
Leiutada uksest sisse kõndima kadunud võlu
ja ma tahan tagasi tuua selle naeratuse,
mis kui vanadusest tuhmuv peegel, kaob.
See kaob ära mu silmadest,
jookseb eest mõtetes.
Kõik viimased grimassid ja olelused,
kõik mis oled sina tahab kaduda.
Aga mina ei taha nii.
Mu mälu tahab mind petta kui ma sind ei näe.
Tahab viia pildid kuidas sa istud ikkagi sel voodil
ja naerad.
Silmad, suu.
Lollused.
Kõik mida ei julge tunnistada endale kuuluvaks, õigeks, tahab minna.
Sa ei jaga end, ma tunnen end üksi.
Ja tunnen puudust sinu kallistusest.
Nad arvavad, et sa ei mõista mind.
Ja kui ei mõistagi?
Ma ei saa midagi teha, sina oled sina.
Mina olen mina.
Trauma - Toibumine - Valgustatus
Kõik toimib.
Aeg.
Mu varbad on külmad, päriselt kohe.
Ja ma mõtlen.
Ma jälle mõtlen.
Rongisõit muusikata, pool tundi.
Veel kolm inimest vagunis.
Kella üheksane sõnum.
Ma ei ole imelik.
Kõikidest kallistustest need õiged.
KA-DU-NUD
Ja ma tahaksin ikkagi võluda.
Leiutada uksest sisse kõndima kadunud võlu
ja ma tahan tagasi tuua selle naeratuse,
mis kui vanadusest tuhmuv peegel, kaob.
See kaob ära mu silmadest,
jookseb eest mõtetes.
Kõik viimased grimassid ja olelused,
kõik mis oled sina tahab kaduda.
Aga mina ei taha nii.
Mu mälu tahab mind petta kui ma sind ei näe.
Tahab viia pildid kuidas sa istud ikkagi sel voodil
ja naerad.
Silmad, suu.
Lollused.
Kõik mida ei julge tunnistada endale kuuluvaks, õigeks, tahab minna.
Sa ei jaga end, ma tunnen end üksi.
Ja tunnen puudust sinu kallistusest.
Nad arvavad, et sa ei mõista mind.
Ja kui ei mõistagi?
Ma ei saa midagi teha, sina oled sina.
Mina olen mina.
Trauma - Toibumine - Valgustatus
Kõik toimib.
Aeg.
Kuradi kolm tähte ja nii tähtis. või neli, või kaheksa.
Thursday
[6.07.13.10.2011]
I feel the need to fill my sugar-water cup and add some cinnamon.
Ma ärkan üles, teen silmad lahti ja esimene asi mida ma tunnen, on, et ma tahan vastu seina joosta.
Tahan pea ära lüüa.
Ma teen silmad lahti, mõtlen esimesi mõtteid ja ma saan aru, et ma ei ole rahul.
Ma olen õnnetu, ent mis teeb mind nii enneolematult muserdatuks?
Ma ei leia põhjust naeratada, ma ei kurda enam.
See on vist veidi teine tase.
Ma lähen jälle maailmale vastu.
Protesteerin millelegi, mida sõnastada ei oska.
Panen end tumedalt riidesse ja väljendan sellega end.
Ma ei tahagi praegu midagi muud.
Mu mustad püksid, must pluus.
Kulunud pilt ja see hommikune köögipõrandale mahavisatud kruus.
Ma ei tea mida ma otsin, ma ei tea mida ma ootan.
See kõik on nii persekukkunud maailm.
Galaktikaid on sadu miljardeid ja ma pean ikka siin konutama - Maa peal.
Nii palju on avastamata, tahaks lahkuda.
Aga päike hakkab tõusma,
ma elan jälle järgmist päeva enne ülejärgmist,
peale eelmist.
Elan paar tundi korraga.
Elan mustade riietega.
Päev läheb õhtusse. Iga päev. Päev teab, mis ta teeb. Päeval on siht.
Elan päeva päeva järel, võtan päevast eeskuju.
Tahan teada, leida, kus on minu siht.
Ma ei ole rahul, praegu ei ole, täna mitte.
Aga tuleb ka minu rõõmumolekul.
Homme, ülehomme.
Äkki juba õhtuks?
ma ootan terve oma elu
ootan lepatriinu kivistikuks
I feel the need to fill my sugar-water cup and add some cinnamon.
Ma ärkan üles, teen silmad lahti ja esimene asi mida ma tunnen, on, et ma tahan vastu seina joosta.
Tahan pea ära lüüa.
Ma teen silmad lahti, mõtlen esimesi mõtteid ja ma saan aru, et ma ei ole rahul.
Ma olen õnnetu, ent mis teeb mind nii enneolematult muserdatuks?
Ma ei leia põhjust naeratada, ma ei kurda enam.
See on vist veidi teine tase.
Ma lähen jälle maailmale vastu.
Protesteerin millelegi, mida sõnastada ei oska.
Panen end tumedalt riidesse ja väljendan sellega end.
Ma ei tahagi praegu midagi muud.
Mu mustad püksid, must pluus.
Kulunud pilt ja see hommikune köögipõrandale mahavisatud kruus.
Ma ei tea mida ma otsin, ma ei tea mida ma ootan.
See kõik on nii persekukkunud maailm.
Galaktikaid on sadu miljardeid ja ma pean ikka siin konutama - Maa peal.
Nii palju on avastamata, tahaks lahkuda.
Aga päike hakkab tõusma,
ma elan jälle järgmist päeva enne ülejärgmist,
peale eelmist.
Elan paar tundi korraga.
Elan mustade riietega.
Päev läheb õhtusse. Iga päev. Päev teab, mis ta teeb. Päeval on siht.
Elan päeva päeva järel, võtan päevast eeskuju.
Tahan teada, leida, kus on minu siht.
Ma ei ole rahul, praegu ei ole, täna mitte.
Aga tuleb ka minu rõõmumolekul.
Homme, ülehomme.
Äkki juba õhtuks?
ma ootan terve oma elu
ootan lepatriinu kivistikuks
Wednesday
[20.35.12.10.2011]
Tõstan teile oma käed, et mult küüned rebiksite,
piinan häälest ära kitarri, et kõrvakile haavuks.
Ootan, et mitte ainult mina aga teiegi, nii nagu mina, eksiksite.
Suurest põrmukuumusest oma huvitatusest loobuks.
Ma tahan tagasi sinna, kus ma olin.
Tahan endiseid kortermaja seinu, ma ei taha olevikku.
Lükkan kitarri ka kõrvale, sest mind ei huvita enam palju.
Mida ma tahan või ei taha, kõik minge pagendikku.
Sülitaks näkku kõige räigema klombi,
seda kõike on praegu lihtsalt liiga palju.
Lasen mõtetes õhku väikseid lapsi,
mida te sünnitate neid, et maha matta?
Skeleteerunud mustanahalisi saadate põhjaveele lähemale,
te matate.
Matate lähemale veele, et kord tunda saaks hing,
mida see eales ei tund füüsis.
Ma lükkan eest ära kõik, mis ei meeldi.
Ja hakkangi ütlema, enam ei kuula.
Tagajärg tuleb nagunii, tuleb kõigel.
Aga milleks, kui see mind suurt ei kõiguta,
sest hoolivusraasukesi ma peas ei mõlguta.
Ja kui tunnengi nüüd siin end üksinda,
mida v**tu, milleks.
Kõik on kulunud mõttega, kõik jääb alati endiseks.
Savisaar on uisuliidu president, tal siht on paigas.
Viimane poms võtab ikka oma pilsenri.
Kuuba elatub moonist ja kokaiinist, kuradi põllud, kuradi USA.
Keegi ei saa tuua päikest teiselt poolt tagasi.
Sina tead seda, mina tean seda.
Maailm on faking suurem kui mina, suurem kui sina.
Sina tead seda.
Mitte miski ei muutu, kõik jääb ühtmoodi väntama.
Kuhu me jõuame? Suur meteoriidi sadu toob vahelduse?
Maailm on faking suurem kui mina, suurem kui sina.
Sina tead seda.
Ma ei puutu enam teemasid, ma ei avagi oma suud.
Keegi ei kuula, kõik on isepäine.
Kõigil on oma ninad silme ees, kust kaugemale ei näe.
Organisatsioonid, oo nii head.
Teeme massimissioone ja inimesi ongi siin sinisel keral liiga kuradi palju.
Kus on need taevas ja põrgu, kas uksed on suletud?
Meil on siin kitsas, teil ukse taga on järjekord.
Fack this surreal maailm, ma ei taha siin olla, mitte siin selles hetkes, mitte selles momendis.
Ma tahan raamatukogu, tahan, et inimkond poleks välja mõelnud aega.
Saage aru, see kõik on relatiivsus, mil oma teooria.
Maailm ei ole lihtsalt ökonoomia, meteoroloogia,
kõige alus on sitt, sülg, higi ja pisarad.
Sest muud teilt ei oodata.
Katsuge ise hakkama saada, mina võitlen enda maailma eest.
Võidelge teie enda.
Tõstan teile oma käed, et mult küüned rebiksite,
piinan häälest ära kitarri, et kõrvakile haavuks.
Ootan, et mitte ainult mina aga teiegi, nii nagu mina, eksiksite.
Suurest põrmukuumusest oma huvitatusest loobuks.
Ma tahan tagasi sinna, kus ma olin.
Tahan endiseid kortermaja seinu, ma ei taha olevikku.
Lükkan kitarri ka kõrvale, sest mind ei huvita enam palju.
Mida ma tahan või ei taha, kõik minge pagendikku.
Sülitaks näkku kõige räigema klombi,
seda kõike on praegu lihtsalt liiga palju.
Lasen mõtetes õhku väikseid lapsi,
mida te sünnitate neid, et maha matta?
Skeleteerunud mustanahalisi saadate põhjaveele lähemale,
te matate.
Matate lähemale veele, et kord tunda saaks hing,
mida see eales ei tund füüsis.
Ma lükkan eest ära kõik, mis ei meeldi.
Ja hakkangi ütlema, enam ei kuula.
Tagajärg tuleb nagunii, tuleb kõigel.
Aga milleks, kui see mind suurt ei kõiguta,
sest hoolivusraasukesi ma peas ei mõlguta.
Ja kui tunnengi nüüd siin end üksinda,
mida v**tu, milleks.
Kõik on kulunud mõttega, kõik jääb alati endiseks.
Savisaar on uisuliidu president, tal siht on paigas.
Viimane poms võtab ikka oma pilsenri.
Kuuba elatub moonist ja kokaiinist, kuradi põllud, kuradi USA.
Keegi ei saa tuua päikest teiselt poolt tagasi.
Sina tead seda, mina tean seda.
Maailm on faking suurem kui mina, suurem kui sina.
Sina tead seda.
Mitte miski ei muutu, kõik jääb ühtmoodi väntama.
Kuhu me jõuame? Suur meteoriidi sadu toob vahelduse?
Maailm on faking suurem kui mina, suurem kui sina.
Sina tead seda.
Ma ei puutu enam teemasid, ma ei avagi oma suud.
Keegi ei kuula, kõik on isepäine.
Kõigil on oma ninad silme ees, kust kaugemale ei näe.
Organisatsioonid, oo nii head.
Teeme massimissioone ja inimesi ongi siin sinisel keral liiga kuradi palju.
Kus on need taevas ja põrgu, kas uksed on suletud?
Meil on siin kitsas, teil ukse taga on järjekord.
Fack this surreal maailm, ma ei taha siin olla, mitte siin selles hetkes, mitte selles momendis.
Ma tahan raamatukogu, tahan, et inimkond poleks välja mõelnud aega.
Saage aru, see kõik on relatiivsus, mil oma teooria.
Maailm ei ole lihtsalt ökonoomia, meteoroloogia,
kõige alus on sitt, sülg, higi ja pisarad.
Sest muud teilt ei oodata.
Katsuge ise hakkama saada, mina võitlen enda maailma eest.
Võidelge teie enda.
Saamatud sitakotid kõik.
Perssekukkunud maailm.
Perssekukkunud maailm.
Sunday
[9.01.2011.12.13]
Ma ei oska sulle öelda seda aega ette,
kui võiksin lõpetada su kaela suudlemise,
ma ei tea sulle öelda aega,
mil lõpetada suudaksin su igatsemise.
JA sa oledki täpselt nii hea kui hästi varustatud kelder,
nii hea kui kevadel kuumust aknast sissetoovad päikesekiired,
mis omakorda toovad valgust ja heidavad varje valgele heegellinikule vanal puust laual.
miks ma kujutan ette juba järgmist korterit,
kujutan ette balconit, kujutan ette sooja õhtut ja ees laiuvat akende riba kus inimesi jälgida,
enam polegi see nii ebareaalne,
ja siis ma külastasin seda poodi,
ja me hakkame seda poodi veel tihti külastama,
jah seda sama,
sinu kodust saab ehtne talu ja ..
näed, sa ainult ei too sõnu sa viid ära ka.
ja need paelad viid ka ära, need rinnahoidja paelad mu õlgadelt,
ei ma ei tee teist nägu aga tea et ma tean küll, et su nööp aegu tagasi avatud sai,
et sa seda tähele panid ja et ei ajutaga ega ajutaju mul pole . Ajataju
?puudulikkus. =
Ma ei oska sulle öelda seda aega ette,
kui võiksin lõpetada su kaela suudlemise,
ma ei tea sulle öelda aega,
mil lõpetada suudaksin su igatsemise.
JA sa oledki täpselt nii hea kui hästi varustatud kelder,
nii hea kui kevadel kuumust aknast sissetoovad päikesekiired,
mis omakorda toovad valgust ja heidavad varje valgele heegellinikule vanal puust laual.
miks ma kujutan ette juba järgmist korterit,
kujutan ette balconit, kujutan ette sooja õhtut ja ees laiuvat akende riba kus inimesi jälgida,
enam polegi see nii ebareaalne,
ja siis ma külastasin seda poodi,
ja me hakkame seda poodi veel tihti külastama,
jah seda sama,
sinu kodust saab ehtne talu ja ..
näed, sa ainult ei too sõnu sa viid ära ka.
ja need paelad viid ka ära, need rinnahoidja paelad mu õlgadelt,
ei ma ei tee teist nägu aga tea et ma tean küll, et su nööp aegu tagasi avatud sai,
et sa seda tähele panid ja et ei ajutaga ega ajutaju mul pole . Ajataju
?puudulikkus. =
... ja hinga minu eest ka seda vabadust, mis metsades laiub.
Tuba on lõpuks nii soojaks saanud,
Ma vaatan lakke ja kella.
Ma olen jälle alla nelja tunni maganud.
Kuidas ma jaksan, ise ka imestan.
Me magame katuse all, kõik on mattidele mahutatud ja mõned ei maga soojusest tekigi all. Mina jäin norsates magama.
Õnneks sain sest aru, kui lõpetasin rääkis D minuga saksa keeles, või ennegi?
Õhtu oligi lõpuks öö ja siis juba hommik.
Õues on jälle nii mõnus valgus ja siin saanud nii hubaseks, et ma ei tahagi lahkuda.
Ma isegi ei maga, ma kuulan praksuvaid puid soojakoldes.
Aga tead, õues pole ka külm, käisin vaatasin kas kõik jääpurikad on alles.
On alles ja enda parimat palet oskas siinne loodus mulle ka näidata.
Julenud võtta grillsaapad saunast ütlesin tere värskuse valgusele.
Ma ei ole veel endiselt päris kindel, miks mul oranzid furgoonautod peas ringi sõidavad, mehed ei tellinud taksosid.
Veidi on jäänud tuld valvata, jõudu nendele tublidele vahetustele.
Ja nondele ka, kes omad maha on maganud.
Silm korraks veel looja ja siis, ma küpsetan koogi.
Küpsetan ja naeratuse viin eestimaa hillile.
Naeratan nüüd ja olen silmad sulenud.
E.
Ma vaatan lakke ja kella.
Ma olen jälle alla nelja tunni maganud.
Kuidas ma jaksan, ise ka imestan.
Me magame katuse all, kõik on mattidele mahutatud ja mõned ei maga soojusest tekigi all. Mina jäin norsates magama.
Õnneks sain sest aru, kui lõpetasin rääkis D minuga saksa keeles, või ennegi?
Õhtu oligi lõpuks öö ja siis juba hommik.
Õues on jälle nii mõnus valgus ja siin saanud nii hubaseks, et ma ei tahagi lahkuda.
Ma isegi ei maga, ma kuulan praksuvaid puid soojakoldes.
Aga tead, õues pole ka külm, käisin vaatasin kas kõik jääpurikad on alles.
On alles ja enda parimat palet oskas siinne loodus mulle ka näidata.
Julenud võtta grillsaapad saunast ütlesin tere värskuse valgusele.
Ma ei ole veel endiselt päris kindel, miks mul oranzid furgoonautod peas ringi sõidavad, mehed ei tellinud taksosid.
Veidi on jäänud tuld valvata, jõudu nendele tublidele vahetustele.
Ja nondele ka, kes omad maha on maganud.
Silm korraks veel looja ja siis, ma küpsetan koogi.
Küpsetan ja naeratuse viin eestimaa hillile.
Naeratan nüüd ja olen silmad sulenud.
E.
ma ei tea, kas kujutad ette või mitte
Mu ees laiub õhtuhämarusse kadumas lahtilükatud,
ent lumest ülepaisatud kuuskederada mil,
tee on keskelt, oo, nii hurmaa maitseline.
Et siis ma külastan oma meili vahest vahel korra kaks.
telefonitsi absorbness ja muu foundation.
Paipaipaipai.
Mu ees laiub õhtuhämarusse kadumas lahtilükatud,
ent lumest ülepaisatud kuuskederada mil,
tee on keskelt, oo, nii hurmaa maitseline.
Et siis ma külastan oma meili vahest vahel korra kaks.
telefonitsi absorbness ja muu foundation.
Paipaipaipai.
Kas ma näen kunagi seda, mis sa täna öösel kirjutasid?
Minu silme ees on kartulivagune taevas,
sipelgalikult siblivad masinad,
sajad inimesed, kes ei tea, et ma nende akende poole piilun.
Ma loodan, et sul on kvaliteetaeg D. ja rahvaga
ja sa paned ta unustama mu halva mõju talle.
Ma tõesti palun sind!
Et siis ma mõtlen teie pihta vahest vahel korra kaks.
Olge siis valmis.
Minu silme ees on kartulivagune taevas,
sipelgalikult siblivad masinad,
sajad inimesed, kes ei tea, et ma nende akende poole piilun.
Ma loodan, et sul on kvaliteetaeg D. ja rahvaga
ja sa paned ta unustama mu halva mõju talle.
Ma tõesti palun sind!
Et siis ma mõtlen teie pihta vahest vahel korra kaks.
Olge siis valmis.
.. ning et elasime üle laevliku libedasõidu just nüüd, et tõesti väärtustada elu.
Mul on kitsas ja soojus panevad ja häguseks teeb pildi, mu pea!
Teen, mis oskan ma ootan, et sul kõnevõnkeid tekitada, veel kaks
umbes tuhat km,
mentaalselt keset saksa keelt hoian sind nii nagu möödunud ajal..
Ma ..
Ma.. Tasapisi kui liim ümber õhupalli hoidmas koos kera kui lõngajuppe..
Ma genereerin muusikat lõrvadesse.
Küll näed, lugesin hommikul, päris naljakas oli.
Mõelge, et hoopis käsk on teil keskenduda esseele,
ma võtan mõtted kaasa ja keerutan need oma ajukepiga toiletist alla, vsjuu.
"oled tabatud ühest mu pilkudest"
Bises.
Mul on kitsas ja soojus panevad ja häguseks teeb pildi, mu pea!
Teen, mis oskan ma ootan, et sul kõnevõnkeid tekitada, veel kaks
umbes tuhat km,
mentaalselt keset saksa keelt hoian sind nii nagu möödunud ajal..
Ma ..
Ma.. Tasapisi kui liim ümber õhupalli hoidmas koos kera kui lõngajuppe..
Ma genereerin muusikat lõrvadesse.
Küll näed, lugesin hommikul, päris naljakas oli.
Mõelge, et hoopis käsk on teil keskenduda esseele,
ma võtan mõtted kaasa ja keerutan need oma ajukepiga toiletist alla, vsjuu.
"oled tabatud ühest mu pilkudest"
Bises.
MA SAIN VALMIS! MU ESSEE ON LÕPETATUD!
Rääkisin täna preili Helenaga.
Mis meeleolu sul seal on?
Ma miskit loen välja su ridadest ja nende vahelt, aga palun kinnitust, neidis.
Lähen Gabrielaga spa´sse täna ilmselt.
Kui mul on jõudu ja ma vee alla ei vaju. Vene kirves.
Mul on sulle üks hea laul. World is on fire.
K.
Tead, mis õnn on.
See, kui sul on julgust ja tahtmist panna tähele,
kuidas näeb välja värske lume lõhn,
kuidas aurab sinu kõrval olev inimene ja
mis värvi on kirjavahetus sõbrannaga kaugustest.
5-6 jaanuar 2011
Rääkisin täna preili Helenaga.
Mis meeleolu sul seal on?
Ma miskit loen välja su ridadest ja nende vahelt, aga palun kinnitust, neidis.
Lähen Gabrielaga spa´sse täna ilmselt.
Kui mul on jõudu ja ma vee alla ei vaju. Vene kirves.
Mul on sulle üks hea laul. World is on fire.
K.
Tead, mis õnn on.
See, kui sul on julgust ja tahtmist panna tähele,
kuidas näeb välja värske lume lõhn,
kuidas aurab sinu kõrval olev inimene ja
mis värvi on kirjavahetus sõbrannaga kaugustest.
5-6 jaanuar 2011
Subscribe to:
Posts (Atom)