[19.10.01.09.2011]

Ma igatsen sind.
Saingi välja öeldud.
Igatsen sind ja järelejäänud
kastet rohelises või sinises kausis.
Oranz. TarTar.
Igatsen ühiseid salvrätikuid.
61 kortermaja köögipõrandat.
Vaipkatet ja telekat, mida me
kunagi ei vaadanud.
Seenepannkooke.
Tallinna Ülikooli.
Seda suurt üleõla kallistust igatsen
ma ka.
Peegelpilti meist.
Ilon Wiklandi raamatut MEIE
voodi kõrval.
Sissemagatud unustamatuid hommikuid.
Päikest. Aknalauda. Linu.
Neid linu milles me koos alasti
magasime.

[22.58.29.11.2011]

kelluke on külm, radikas on soe, enelinil on külm, katriinil on soe. enelin on väsinud. katriinil on energia. sünergia. ebakõla. võtan võla. võtan lennult. võtan elult. tagasi ei anna. olen süüdi. süüd kannan. vertikaalis laman. alla annan. tõstan käed. küsin abi. ees on laed. patt mind tabab. elu kinni nabab. olen võlglane. olen pohhuist. olen varblane. olen anarhist. avaldan meelt. ma terroriseerin. ma näitan keelt. näitan fucki. vegeteerin. (kõik kolpad emaüsasse tagasi palsameerin...)

[21.35.27.11.2011]

Balti jaama rongipeatused.
Sihtpunkt, Lähe.
Kummitama jäävad proportsioonid
ja loobumisele saadetavad kollektsioonid,
konversatsioonide imitatsioonid,
luupainajatest hallutsinatsioonid.
Meeletud meelepetted,
äraöeldud, kukeseenele saadetud hetked,
mõistuse puudulikkuse libedad retked,
sisemust tossutavad, tapvad lõkked.
Hingematvad, asu otsivad paideladvad,
kiirgushaigusele allaandjad,
me usaldamatuse alleshoidjad,
mälestused äärmustes roimajatest.
Mõttelageduste distsiplinaarne jätk,
skalaarne solvumiste mäng ja
graveering tüvel mis kadund, alles känd.



Keegi ei taha muusikata matuseid.
Ja keegi ei taha.. taha tahtagi tahmatust.
Suurimat laitmatust,

kaitetust.

[22.56.26.11.2011]

Ma mõtlen su paidele.

Ma mõtlen su käele ja kallistusele.

pannkookidele, sellele šokolaadi-rabarberi moosile
tass teed, unustatud tassid teed,

ja filmihetke mahamagamised

südametuksed

vihm
hommik

vihm ja!
olemasolu näpistamised, hammustõvi,
tõusmata päike,

suursuur
kas ma võin magama jääda küsimus

"kas sa lubad mul nüüd magama jääda?"

tekk

lähedus

naine kes mööda kõndis

ploomimahl

roosa maailm

Suretatud käed,
selg, selg, selg, selg
"Milline meeldiv üllatus."
kätekõverdused
veel veidikene teed,
unenäod
see kord, see teistmoodi tunne.
Uni.
lõppematu hommik
rulood,
teine homme jälle, kindlasti?

Nii ongi hea,
uskumatult mugav.
Pai.

[19.58.21.11.2011]

Mu pea tahab alatihti valutada.
Mu jalad tahavad lihtsalt jalutada.
Mu käed tahavad hoida.
Mu kõht tahab südant tunda.
Mu varbad tahavad teisi varbaid.
Mu kõrvad tahavad sosinaid.
Mu rindkere tahab teist keha, tahab kallistust.
Ja mina tahan rahulolu.

Teadmist, et ma ei valeta enam endale.
Teadmist, et mul pole piisavalt, vaid hästi.
Teadmist, et maailmas ei puhu vaid külmad tuuled.
Teadmist, et mina olen ise endal olemas.
Teadmist, et mina olengi mina. ( kes ? )
Teadmist, et sa ei unusta mind.
Teadmist, et sa mõtled.
Teadmist, et ma kuulun.
Teadmist, et ..
Et. Eksistents.
Enelini Eksistents.
Et, see kõik on päris.
Et, see kõik läheb mööda.
Et, see kõik ei jäta valet muljet.
Et, see kõik on õigesti mõistetav.
Et, see kõik arvestavad asjaoludega.
Et, selle kõigega lepitakse.
Et, kõik on hästi.

Need ei ole ju ometi ilmad, mis kukutavad mõtteid langema hüppetornist.
Ma tahaksin valgustatud saada ja mingisugust kindlustunnet.

Abi?

e.

Ma tahan pai,
ma tahan hingematvalt, seda tunnet, et ma olen olemas,
et ma olen vajalik ja seda niipalju, et aegki leitakse.
Ma ei taha enesekindluse kõigutust ega üleolekut.
Kolme siili tahan seljale kõndima ja muinaslugusid vestma.
Mitte miski, ma ei taha, et mind heidutaks.
Ma vajan lähedust. Ma vajan teie aega.
Mina ju teile annan.
Koos, koos, koos.
Kindlid viisijuppe tahan kui tunnuslõhnu kõlama.
Ja tahan näidata seda mida jagan.
Suuri silmi pilgutada ja uhuutada.
Naeru lõkkamapanevalt sõpru kimbutada.
Ent ma veidi olen väsinud.
Silmad on väsinud, või on kõik nii kaugel.
Ma ei tunne enam ära sõpru, kas üldse.
Mul on vaid küsimärgid peakohal ja maunod kolistavad trellide taga plekkkruusidega.

Tahaks teada.
.
Ma istun selg küürus ja kongus, nina longus, meer sorgus.
Tahaks niriseda suvisest vihmaveest ja kõik need sõnad ja read ja mõtted kord sirgeks mõelda.
Suurelt samme edasi teha, sest et vaja on.
.
Tahan maailmale näidata, et kõike mis arvatakse olevatki elu ei ole seda poolt kübemetki.
.
Kas mul on depressioon küsiti mult.
Ma vaid ropendan.
.
Kaotan
.

ma ei tea. põrgusse. ( lihtne öelda, sest ma ei usu, et see ekisteerib )
kes, st kui paljud mu seda blogi loevad ?

[16.11.11.20.28]

ebatavaline sissekanne

ma leidsin pisarageeni
ja ma leidsin banaani-mustsõstasiirupi ja maasikaid.
ma avastasin eyefreeze' ja imemaitsva jäätisekokteili
ja ma avastasin..

kuradi memmekas.

meenub kuis ma tõmmekaid teen,
haaran sigari ja süütan,
haaran süüdatud sigari, taastan.

iga päev mehed genereerivad ca kaks miljonit spermatusoidi
ca 45 miljardit eluaja jooksul..
igal ühel nendest on oma üks kindel dna.
keskmiselt saadakse kolm last. seega. 1/15-st miljardist.
ma peaksin end hästi tundma, sest see on ime, et mulle võimalus anti, et ma arenenud olen.
õnnestunud, tegelikult?

ja, et keegi kusagil mõtleb iga päev, et tema elus eksisteeriks inimene, nagu mina ?

!!!
e.

on mul siis midagi puudu?
naeratused, naermised,
hambad ja huuled,
põsed, su lõug,
need jooned su otsa ees
ja luud mis end näidata tahavad,
need kantavad riided
ja teadlik hoiak,
vaated ja ajapikkune tõmme,
teksapüksid ja papud,
mis ei olegi õiged papud,
soeng, mõistus, hääletoon,
mõttejalutuskäigud ja intonatsioon,
lause-ehitus ja keha kõne,
tähelepanek, aura sulamine.
Saladus.
Su number - 53923 ( ja minu numbri kombinatsioon-korrutis. )

[23.25.12.11.2011]

Enelin on õnnelik

Ma puhun aeg-ajalt seebimulle.
Ma luuletan aeg-ajalt armastusest
ja aeg-ajalt maailm meeldib mulle ka.

Vahel kukun jutustama seebimullidest peatükkidena lugusid, muinasjutte.
Panen kokku ja praen pannil elulugusid, tseene maagiast ja lisan seened.
Brokoli teeb vaate roheliseks ja läbi kollaste neoonklaaside näen ma maailma.
Prille ette panemata on kõik ikka veel kirju.
Ma võin unustada paar värvi, kuid need tulevad ajapikku meelde.

Ma teen samme ja kuulutan lindudele saabuvat ja mööduvat.
Ma laulan külateel.
Kord kutsun sind ka külla.

Siis ei ole kujutelm enam mustvalge pilt.
Ma kingil sulle fotoaparaadi.
Nikon, Sony, Pentax või Canon?

Saab küll hakkama, Yes i can and you can as well.
See on hakklihapall mida me tegelikult sööme.
Alati ei maitse, vahel on organismile vaja.
See on nagu elu ise, millest ajatagant kopp ette tuleb ja lahti tahame saada.
See on muutus mida me kuuleme pannes mängima midagi uut.
Muusika on see, mis tegelikult loebki.

.. lugema ei pea.

Töötab täpselt nii nagu tahame.
Keerab lahti ühed kraanid ja keerab kinni teised.
Purskaevule viib sulistama mõtted ja päikesevilusse soojusest uimase mardika.

Kõiki emotsioone, mida tahame saada, tahame endast välja pista.
kõike ma kirjutan ja kõike seda lugeda tahan.
serveerin kõike just kuidas peab, kuidas parasjagu vajalik on.
kuidas võtad, kuidas võtta tahad..
just nii.

BOOM-BOOMNATA-KALAMDEE..
TšEEM- šHIMU-KARAMHAA..
HAREOO-NOM-SJEREHOWAA..
LE-JAMAMDAA-HEREWO BAMDAJE
NAMAJOO.

[20.22.3.11.2011]

Ma tahan koju.
Ma ütlen seda viimasel ajal tihti.

Ma ei taha enam rääkida.
Ma olen kodus.

Ma ei taha enam mitte midagi.