- need on kõigest sõnad

Ma tahan pai,
ma tahan hingematvalt, seda tunnet, et ma olen olemas,
et ma olen vajalik ja seda niipalju, et aegki leitakse.
Ma ei taha enesekindluse kõigutust ega üleolekut.
Kolme siili tahan seljale kõndima ja muinaslugusid vestma.
Mitte miski, ma ei taha, et mind heidutaks.
Ma vajan lähedust. Ma vajan teie aega.
Mina ju teile annan.
Koos, koos, koos.
Kindlid viisijuppe tahan kui tunnuslõhnu kõlama.
Ja tahan näidata seda mida jagan.
Suuri silmi pilgutada ja uhuutada.
Naeru lõkkamapanevalt sõpru kimbutada.
Ent ma veidi olen väsinud.
Silmad on väsinud, või on kõik nii kaugel.
Ma ei tunne enam ära sõpru, kas üldse.
Mul on vaid küsimärgid peakohal ja maunod kolistavad trellide taga plekkkruusidega.

Tahaks teada.
.
Ma istun selg küürus ja kongus, nina longus, meer sorgus.
Tahaks niriseda suvisest vihmaveest ja kõik need sõnad ja read ja mõtted kord sirgeks mõelda.
Suurelt samme edasi teha, sest et vaja on.
.
Tahan maailmale näidata, et kõike mis arvatakse olevatki elu ei ole seda poolt kübemetki.
.
Kas mul on depressioon küsiti mult.
Ma vaid ropendan.
.
Kaotan
.

ma ei tea. põrgusse. ( lihtne öelda, sest ma ei usu, et see ekisteerib )
kes, st kui paljud mu seda blogi loevad ?

[16.11.11.20.28]