Sunday

Kõnelen, vaid temale.
Ei õhka tast emale.

Näen, ta naeratab.
Oma elust ta pajatab.

Silman, ta kaob.

Sul on salajane koht.
Mõnele on see salajane, mõnele mitte niiväga, sest mõnel on võluvõti.
Uksi ei prõmmutata.
Seda tehes hakkavad seinad pragunema.
Kokku laguneb kogu kupatus.
Ära riski.

Tema, kõik meie ümber.
Nööpnõel, veeämber.

Kujutletav, mitte keegi.
Vahel ehtne teine kord ei keegi.

Teda ei ole, ta on olemas.
Minu peas, kolletamas.

Porgandpaljas, eskimo.
Mulle aitab, tõesti.

Ma olen Skisoooooooooooooooooooooooooooooooooo.


:)

Friday

See on vääritu pasanteeria,
mis mind kuradit valdab,
persse see homofoobia,
sind lits ma salvan.
Välja sest sitast,
ma elan nüüd kosmoses,
pane parem ketast,
möödunud oled kusehoovusest.
Värdjas hakka mõistma,
sind ei rahuda ka vitt,
seent nähes hõiska,
sa käitud kui kärvand titt.
Võta üks tross,
end piidrit üles hakka pooma,
unusta kondoss,
madu sinus nagunii roomab.
Sa sünnitad vaid hävikuid,
oled paras taun,
las preester otsib salmikuid,
sa surra võiks maun.
Ära aja mind marru,
soeta endale kirst,
viskan su kärru,
kingiks pähe on surutud rist.
Mumifitseeru pederast,
sul head ööd ma soovin,
see kaart on minu mast,
su laiba jäänuseid juba ülehomme roogin.
Kao mu silmist,
oled piinav debiil,
Su kustutan pildist,
sa haised kui liim.
Ilu sul puudub,
peida end ära,
Mulle nüüd tundub,
sa vist suridki ära.

Ei mõelnud öeldut absoluutselt, võtan sõnad tagasi, see oli tühipaljas väljaelamine ja eikellelegi suunatud. Mulle ausaltöelda ei meeldi midagi taolist, koledat öelda, vabandan ise-enese ees ning kahetsen juba praegu. See on häbiväärne, miks ma seda tegin ? ma ei tea.

Wednesday

vahest äkki see marionett,
keda poob su kett.
sa kaela pane nöör,
maronett teeb tagasi ütle:" Yes, söör. "

sa ütle mis tunned,
ning see vastus mida kuuled,
see marionetti piinab,
saad aru sa ei hiilga.

nüüd alandlikult hinga,
muidu elu annab kinga.
eemalda see ehe oma kaelast,
uue elu leiad sest laekast ---> Hehhee, tüng !

Tuesday

See on see armastus, mis segi lööb pea..
Ja nii ta võtab mul käest kinni,
et ei märkaks mu rahulolu,
pigistan ka silmad kinni.
See sära pole kadunud veel mu silmist,
kuid möödunud on aeg,
veel kontrollin hingamist.
Kas tärkab minus armastus,
see hästi ei lõppeks.
Enamasti ju "Ei" on vastus.
Teda tundnud olen suvest,
kas nüüd ta siis ärkab,
oli ennem tal petlik seljas vest ?
See võib olla tühipaljas flirt,
kuid mind kui mind, see puudutab.
Või ongi see tema kui tema ja minu kui minu vaheline flirt?
Küsida võiks ju otse,
ent ma paljastaks end,
oma hinge ma parandaks, laoks kokku kui klotse.
Siiski pole ma ainus,
mind on siin maailmas veel,
ehk on ka tema tükike minust.
Ütlen ma politseikutile?
"Anna talle teada, kes tegelikult olen.”
Tema ju teab, või jätaks viimasele minutile?
Asi kui areneks, siis ikka edasi,
kuni teada saab ta tõe?
Mind ta unustaks, läheks ajas tagasi..

Ei ole eriti rahul praegu sellega siin.


[Ja nii ta võtab mul käest kinni,]
[oma tundeid püüan varjata,]
[peaasi et liblikaist ma nüüd ei karjata.]
[Sära peidan silmist, pigistan silma kinni.]
[Huvitav, kas ta ka teab kellega tegu?]
[Mida arvan temasugustest,]
[et leiab end mu unistusest.]
[Kuidas tõuseb lootus, kui mängin tõde või tegu.]
[Huvi võib tal olla, ehk on ka mul, kuid tegelikkus?]
[Ma hammustan huult,]
[kui olen head vastust kuuld.]
[Raudselt on see kõik vaid ta artistlikkus.]
[Unistan aina, kui see kõik oleks võimalik,]
[Mida ma teeks?]
[Üsna kindel, et seest ma keeks.]
[Aurustunud hapniku mullid tõestaksid, et oleksin õnnelik]
[Keemia mu sees avalduks,]
[ma poleks muud kui liblikavabrik.]
[Kuid kui saan taaskord lüüa? Ma Äbarik.]
[Laiali, kõigi ees ma valguks.]
[Ütle nüüd jaa, ning mõtle seda,]
[anna mulle võimalus avastada ennast.]
[Äkki minagi petan end, sõltumata kellast.]
[Oled sa see õige, või otsin ma keda?]
[Veel kord mainin ja unistan ma,]
[Ma ei teagi kas sind tahan, kuid kogemust ikka,]
[ära ma sind ei kasuta, soovin hoopis end tundma õppida.]
[ole mulle ekperimendiks, mis seal siis ikka.]

Monday

25 jaanuar 09

Pealkirjata

Mind tabab su armsus,
kui pilgud su silmadest ütlevad just seda, ning see tekitab tunde,
et sooviks vaid olla su kaisus.

Kas on see lootusetus,
kui siiski roomad tagasi sina, mulle jääb vaid
meievaheline unistus.

Ma ei soovi kordust,
et kahekseksin taas, kui lasen sul minna,
jään üksi.

Sest iga teine persoon,
siin maamuna peal ei tekita tunnet, et su pärast end
või täiski joon.

See raskus ju paiskab
otse näkku, süütunne, isegi lumi pole nii raske, mis talvisel aal,
näkku tuiskab.

Mu kannatus on raugemas,
ma enam ei jaksa, oleks olemas vaid siht ja tee,
juba oleksingi ma minemas.

Su armust ei kannata,
kui tean, et olen ilma, Miks on see nõnda raske ? veel seisan jalul,
kuid õige pea juba pinnata.

Maapind kaob, toob kaasa magnetismi,
see mu südame haarab, vaid põhjus et..
Ma ei kannata.

Pole olekut muud kui kalgilisus,
pole anda ega võtta, sest see süda ju mulle,
kuuluda ei saa.

Lasin lahti oma elust,
ma istun nüüd mullis,mu mõtted vaid paberil, ilma jään melust, kuid mind ei huvita,
SEST SINA EI KUULU ENAM MULLE.

Saturday

Rahulolematus, sa oled sitakott,
jah mõtlesin mitte keerutada.
Otse ma sulle ei ütle, sa ei vääri seda,
aga milleks sind enam meenutada?
Vaid üks ülelaskmine,
võiksid siis maybe näidatagi,
veidike kaastunnet ?
Tunnistada, inimlik on eksimine.
Kuid Ei, sa oled tähelepanematu,
omas optimismis sa elad,
vaata, ümberringi maailm on reaalne.
Sa olid asendamatu.
Jah ma tean, ma läksin,
süüdista mind, äkki ma vääringi seda.
Minul on vast aseaine, kui minu tunded,
see pole paber mida kõigest faksid.
Vaata mu sisse, need pole tavalised,
mu tunded on küllased, pole raiskamiseks,
Pole taaskasutatavad, ega ära kasutamiseks.
Milleks siis ? Õige kummalised.
Tean ju isegi, sa ei mõista mind,
võibolla hoopis mina, omas maailmas.
Reaalsusest kaugel, loodan liiga palju.
Sinu silmas palk, oma silmas pind ?
Praegune aeg, ma vahetaks välja,
kas unustan sinu, või otsustad sina,
anna mulle aega, pööra tähelepanu.
Luba mul olla sinu, ma ei tee nalja.
Vigu on kohutavalt palju,
kuid sa tead et ma armastan neid kõiki.
Milleks sa siis ..
Ahh,
Paljud korrad ma lõpetan enne lõppu, ma pole endine.
Kui varem lõpetasin pingutuse ja spurdiga, ma olen muutunud.
Kas teie panete mu alla andma ? Andke vabadust!
Need some thinking time, for real.

Thursday

5. november 09
Vaevalt usutav, et ta kuulatav on.
Ta kõne on piin.
Närvisüsteem, ausõna, üles ütleb.
Lõpeta see vatramine, sa plärised.
Sind ei paranda liim.
Justkui katki, sina, kramafon.
Veel paar sõna, ma pistan jooksu.
Paota suud.
Ja kuul su revolvrist peakolus kumiseb.
Vaevalt ma naljatan, pigem suren enne.
Ei midagi muud.
Sina ja elu, mõistmatu ebadrlus.
Vahest mõtleksid nüüd enne, vaikid.
Nagu Tõmblukk.
Kukusta suu, ära kõnele enam iial.
Ma needa sind ei taha, jääksid tummaks.
Justkui marionettnukk.
Sul vaid liikumatu suu.
See punane kriips su aegunäinud näol.
Jumal tänatud
Täiesti liikumatu, sa polegi värd.
:)

Monday

Enelin [ sometimes it feels like i miss you ] ütleb:
ma ütlen lause ja siis sina, teeme riimi
Liis// ütleb:
ma ei oska
Enelin [ sometimes it feels like i miss you ] ütleb:
vaid üks värv mul msn-is,
värvi ma ei tea,
mis su lemmikvärv on ?

Liis// ütleb:
polegi
Enelin [ sometimes it feels like i miss you ] ütleb:
polegi sa vastad,
mis ma nüüd teen ?
kõik muu on ühte värvi
ja sinul puudub värv.

mingi rumal lüüriline teks,
mind siin msn-is valdab,
kas sa mu klaasi midagi pildusid ?

nagu joonud alaealine,
siin tarka püüan panna,
kas avaldan muljet või jaa ?

Liis// ütleb:
:D
Enelin [ sometimes it feels like i miss you ] ütleb:
Nüüd sa ehk vaikid,
ma sind ei kuule,
arvamus sul ei puudu,
ma saan hullupaberid

Ah aitab naljast,
nagunii sa ei mõista,
appi võin karjuda
või niisama hõiskan.

panid sa tähele ?
alles esimene riim,
paneks vist kirja ?
ei tuleb veel!

tuleb ka paremat,
sa ära ära mine,
kuula mu juttu,
kohe osaliseks saad.

Nii naljakas siin olla,
endiselt sa vaikid Liis.
Said pihta ?
sisenesid hoodi,
ah viska viis.

Liis// ütleb:
xd
Enelin [ sometimes it feels like i miss you ] ütleb:
see hood siin,
on see lüüriline tekst.
kui tähele panid,
läheks teeks üks tex-mex ?

See toit mul ei meki,
praadisid ju kartulit,
kui tunneks vaid lõhna,
juba nööbiksin mantlit/palitut.

kajaga saada nüüd teele see kõla,
et vaikiksin ma
ja peataksin möla,

Liis// ütleb:
Vist siiski mitte
Enelin [ sometimes it feels like i miss you ] ütleb:
ah kellele seda vaja,
vaid enesele.
Harrastus lõbuks
ja lahedale elukesele

okei tore,
ma kukkusin läbi,
veel üks fail,
teed mul häbi-häbi ?

esimest korda,
kohtan situatsiooni,
se pole laul
ega ma ei keera rooli,

see on enneolematu,
ma msn-is riimin,
nagu mingi räppar
trollipeatusest siilis.

Äki ajasin sassi ? ,
su ema on tšiilist,
iga päev näeb vaeva,
et mööduda miinist.

Liis// ütleb:
:D
Enelin [ sometimes it feels like i miss you ] ütleb:
Jätkata ei viitsi,
mul valutama paneb pea,
kuis lugu välja kukkus,
kas õige hea ?

Kogemus nüüd olemas,
vahest teinegi kord,
ole msn-is
siis jätkan mu lord.
Wednesday, October 21, 2009
Ta istub need tunnid,
ta istub need päevad,
ta istub need nädalad,
ta istub need kuud.
Veel jäänud on 4 perioodi,
saan ma tähelepanu,
murrab ta salakoodi ?
Veel istun ma eesti keeles
veel istun ma kirjanduses,
veel istun ma muusikas,
veel istun ma kunstis.
Ta isenes mu õhuruumi,
ma tunnen ta aurat,
vaateväljas silman ta huuli.
Veel veidike tähelepanu
ja ta murrab mu jalust,
kaotan tasakaalu.

Ja nii ta keksib, mossitab ja piilub,
ta hiilib ja jälgib ja eirab.
Lootes tema sarnasusele, ta seda meelega teeb.
Nagu mina ta väldib silmapilku, mil piinlikusest maha keerata pea.