Friday

Dets. 2013

Maailm ei maga.
Kuid sa näed igapäev und.
Ärkvelolekut ei eksisteeri.
Või und?
Aga unistused.
Palju, palju suuremad kui meie siin eales olema saame.
Sa ei kujuta ette kuidas mu sisemus,
mu süda,
mu kopsud.
Mu vereringkond joovastub.
Armastus teeb veidraid asju.

Ma otsin enda sees puud, mis juurdunud on.
Ja ma lähen endast välja, nii kaugele kui on kuu.
Ma otsin ja ma lähen kaugelt võtan pilgu endale.
Ma vaatan ja ma näen.
Õitseb.
mina õitsen
kasvan, rõõmustan ja õitsen
kaugelt kirkele olen löönud ja ma lõõman.

Wednesday

[22.31.29.1.14]

Kas miski lööb punast alarmi?
Kellele see lööb, kui ta lööb?

Ma ei jaksa enam üha tühjema tundega magama minna.
Avastan päevapeale end mõtlemas, et kelle jaoks ma teen.
Kelle jaoks ma olen.
Tühjad sõnad reas, mis lihtsalt head ei teegi.
Rinna alt vajun kahte lehte voodisse laiali.
Päevad on muidu head ja lähevad linnulennul.
Kuni lennu peatan ja küsin, mis mõttega.
Ma olen endiselt kusagil kinni.
Jala ümber on võruga kett, mis maase taotud.
On mulje lennust.
Kui tiivad välja jõuan sirutada tõmbab mu enese jõud mind maha tagasi.
Sisemuses kisan oma inimeste järele.
Ühegini mu olemus ei jõua.
Ja vahel tahan mattuda oma raskuse alla.
See tunne tuleb vaikselt ja salaja.
Kui ma seda ise endalt kõige vähem oodata oskan.
Teeb magusad päevad mõrudaks.
Kuniks ma end lihtsalt jälle ära unustan.

Ma oskan end endiselt õnnetuks mõelda.

Sunday

[10.49.26.1.14]

Teetass mu käes on jälle külmaks läinud,
Kuulates ... playlisti.
Ma isegi ei oska nutta.
Kõnnin tundmatut rada.
Igatsuses ja kerges meeleheites.

Ma ei maga just igapäev hästi.

Ma tahan olla ilus kellelegi.
Mul ei piisa enesest.
Ütle, et ma olen ilus.

Saturday

[22.34.25.1.14]

There´s no such thing as waiting for somebody.
I can wait for myself.
I don´t want to wait anymore.
wait for the right time for people back in my life
wait for talking about my feelings, no to tomorrowland
wait for experience
wait for getting back home
i´m living in that moment,
if not, my life´s not worthy.
start now, start with power
there is no power against people who´re not afraid
if i wait, i´m afraid
i stop waiting.

for me.

Tuesday

[18.45.21.1.14]

Mu kogu mass tahab tsemendikombel võimalikult laiali valguda.
Hästi raske on olla.
Aga täies vaimus tahan ma end sinuga jagada.
Nagu üks sõber teisele lihtsalt tahab šokolaadi viia.
Ent valguvana öelda palju ei jõua.
Siis piisakski sellest, kui ma sulle silma vaadata saan.
Et sa oleksid minu juurdes.

Sunday

[20.12.19.1.14]

Ma olen nii mõelnud aga mu mõtted muutuvad pidevalt.
Mõned tüdrukud on ainult pildi peal vaatamiseks.
Ma ei kahtle selle võimalikkuses, oma võimetes.
Kuid ma igatsen seda, mida pildid edasi ei anna.
Ehk vaatabki ta seal pildi peal nii, et ta muga süütul kombel diivani peal aega veedaks.
Kuid ega ta päriselt pildilt ju välja ei astu.
Mulle meeldib see illusioon ja ma lasen kujutlusvõimel end kanda.
Muusika taustal, diivanil või pehmel põrandal.
Ma panen käe kõhule ja sõrmed mängivadki ühelt küljelt teisele.
Pole oluline, et laevärv praguneb.
Need tüdrukud ei näe seda kunagi.
Ma isegi ei tea kes nad on, ning läbi arvutiekraani ma neid ei kutsu.
Nad on see fantaasiamaailm, millele sa põhja lood.
Kelle järele iga tüdruk mu mõttes maalitud saab.
Janu tunnete mängu järele on nii suur kui tüdrukute arv mu toas.
Ma pole siin toas nii palju inimesi ennem näinud.

See ajab mind külmavärinaid eidates naerma.

[19.23.19.1.14]

Hämarus mu toas ja noore neiu hääl ümberringi.
Mu pilk küündib pimeduses põlevale linnapildile.
Sees soe hing kibeleb kätevahele haarama kedagi keda pole.
Šokolaadi söön ma omaette.
Küünlaid põletan omaette.
Ent maja on armastavaid inimesi täis.
Kõige enam armastab mind tema, enesetunde looja.
Mul on enese käte vahel hea.
Ja mu peas sünnib uus maailm, uus reaalsus.
Kõik on käte vahel kallistuses.

[17.20.19.1.14]

Ma jooksen ise enda eest ära. 
Võta aeg maha. 
Sa oled enda kõige suurem sõber, ära tee endast vaenlast. 
Kuidas sa tahad oma sõbraga aega veeta? 
Mida sa temalt küsid? 
Mis tema asjast arvab? 
Ta tahab vaid head sulle. 

Lind lendab pea kohal, mis suretas just sissetõmmatud nikotiini ja suitsulaksus oma ajurakke. 
Kas on kahju? 
On küll jah. 

Ma istun metsas, künka otsas, kus ükski mööduja oma rada ajades mind nägema ei küündi. Ja õues hämardub. Ma soovin raamatuid ja luuletusi lugeda. Algas minu jaht. Eneserahuaju. Ma igatsen sõnu, loodus mu ümber kostitab kõlaga, kui et oleks mida kõlama panna. Varsti on pime. Hakakem minema enne kui hilja. Eneserahuaju.
Ma tunnen end juba paremini. Korraks veel silmad kinni ja siis olen kohal. Eneses teistega. Enne kui hirm naaseb.
[14.34.19.1.14]

Ma näen sind, sa paned mind naeratama.
Ma näen sind, sa ...

Thursday

[22.57.16.01.14]

I don´t want to hide it anymore.
Too much have i given  senseless expressions.
I´m happier.
Each day happier.
[00.06.16.01.14]

Ei karda eksida,
see olen mina.
Aksepteeri või jäta.
Aitab.
Seljatan mis seljatada.
Pilku pööramata,
sihita
ausal teel.

Ma jooksen kätevahele.

Wednesday

[23.49.15.01.14]

Kiri Armastusest – Ma armastan Sind ikka veel.


Mul on käes olnud vaid natukest aega üks raamat, mille iga teine lause mu mõtted Sinu juurde tagasi toob. Ehk seepärast ma 34.-lt leheküljelt edasi lugeda ei saanudki, vaid pidin mõtteavaldusteks paberi kõrvale võtma.
Ma tahan Sind enda kõrvale tuua ja tutvustada Sulle oma mõtteid. Jälle lähemale ise-endale, kus ma õpin, arenen ja nii Sina minu sees. Kui ma räägin armastusest ja ma Sinu selle, maailma imelisena näitava tundega samasse sahtlisse asetan, luba end samale lainele tuua. Aken on olnud juba hommikust saati lahti. Toas on värske, isegi kevadine õhk ja linnulaul kostub töömeeste mehiste häälte taustal nii hästi. Õues on hakanud hämarduma ja mina laman voodis kõhuli, öökapil lamp sooja valgust heitmas. Ja muidugi, vahetus läheduses on üks Panda.
Minnakse ikka sinna, kus on elurõõm, sära, positiivsus, kus saab tunda end vabalt ja mõnusalt, mitte kellegi vangi või päästerõngana. Kui keegi pole õnnelik üksinda ei saa ta olla seda ka kellegi teisega.  Me olime mõlemad õnnelikud 2012 aasta kevadel.
Ma olen tõeline Naine tõelisele Naisele, tähenduses, kus me oleme koos eesmärgiga elada ja lasta elada üht raju elu. Mida naiselikum olla, seda elavam on kirg, mis teeb säravaks ja loominguliseks. Et Naine olla peab vaeva nägema. See annab juurde nii palju väge, energiat ja võib teha paljule tuule alla. Ma tunnen Sinu kõrval seda joovastust, et just sel ühel hetkel ma oleksin valmis homnepäev emaks hakkama või nii armastust täis mõtteid, mis mind väikeste, süütute ent südantsoojendavate tegudeni ja ettevõtmisteni viivad. Mul on mu Naisega siiras armastus, seega tahan ma ainult tõde. Anda ja saada. Sest tõde võib olla valus aga see on ehe ega luba raisata väärtuslikku  aega.  Ma tahan öelda sõnu, mitte seepärast et sa neid kuulda tahad vaid selle tunde pärast, mida see tekitab minus kui ma selle endast välja saan.
Öeldakse, et ma ei saa, mida ma tahan aga ma saan mis ma olen. Iga hea suhe saab alguse meie endi suhtumisest, mõtetest ning tunnetest. Kui Sina ei armasta siis paraku on raske ka armastuse osaliseks saada, kui Sina ei austa siis kaob ka Sinu väärtus, kui Sina ei märka ei saa Sa ka ise tunnustuse osaliseks. Siinkohal ei saa ma mainimata jätta ridu, mis ma kirja pannud olen:
[21.23.10.11.13]

Ja siis ma tulen vannitoast magamistuppa, kus sina pesuväel voodis oled.
Mul on ümberistuvad teksad.
Püksinööp ja lukk lahti.
Valge pits-string  mu palja keha peal muu seast tähelepanu tõmbamas.
Mind ei katagi enam muu kui hämarus meie magamistoas.
Varje heidab sinu Apple žabloon arvutikaanelt.
Sa ei märganud mind.
Ja ma leian selgust. Ma annan endale aru, et inimene on oma partneri peegeldus, mistõttu ei saa lubada ma endale pikka viha, ma ei süüdista Sind. Kui midagi on valesti, alustan ma ise-endast. Töö iseendaga ei lõpe kunagi, õnneks on see imeliste inimsuhete aluseks. Ehk ei olnud ma andnud Sulle midagi, mida Sina vajasid. Oli see hingamisruum või miski muu, et Sa üldse märgata saaksid.
Ma õppisin raamatut lugedes seda, et armukadedus ei ole mitte usaldamatus teise inimese vastu vaid hirm või arvamine, et ma ei suuda olla oma partnerile parim. See oli üks neist hetkeist kus ma raamatu kõrvale panin ja omaette mõtteis vandusin, kuidas ma ei salli inimesi, kes Su ümber mind ebakindlalt tundma panevad. Seoses armukadeduse ja ebakindlusega leidsin seletuse enda tead-küll-millest-räägin tujudele, mis ikka esile tulevad. Ma leidsin vastuse mõeldes justkui miljoni-võitja. Lihtsalt oma õnne kõrval kipun ma vahel kahtlema „Kas mina suudan piisavalt pakkuda?“ Need on mu ebakindlusest pakatavad päevad, kus ma näen oma õnne teise külje pealt. Minu kavatsus ei ole olla nõme ja teha asja hullemaks, kõik mis ma vajan on kinnitus, et see nii on. See seletab ehk mu seletamatuid mõtterohkeid lähedusevajadusi. Ma kipun üle mõtlema ning unustan, et ehk sa lihtsalt püsid seal, kus Sust hoolitakse ja hinnatakse. Need on hetked, kus ma oma võidu enda lähedale pean võtma, kus hirm näitab teisi fänne ja mu keskendumisvõime hajub. Need on hetked, kus ma Sind lämmatan.
Õnn ei tohi sõltuda teisest inimesest. Et mind oleks võimalik armastada pean  õppima ise end armastama. Ma olen Saksamaal ilus endale, et tulla tagasi kui oled ilus Sina endale, et olla ehk  ilusad teineteisele, maailmale.
Me ei saa valetada ise endale, me ei saa elu kontrollida, kuid mu mõtted triivivad endiselt lainetes, kus ma ei taha lasta enam argirutiinil rusuda ilusaid tundeid ja ma tahan tunda kuidas ma olen õnnelik ja tahan seda rohkem meelde tuletada. Ma tahan, et iga päev näeks välja kui uus algus. Iga päev võita südant justkui ma oleksin aastaid abielus dementsega või kohtuksin Sinuga iga päev esmakordselt. Ma olen üsna kindel, et kui me peaksime mõlemad leidma, et me üksteist teineteise ellu tahame, siis Eestisse tulles ma tahan elada eraldi, sest see ei röövi elurõõmult rajudust.
Ma luban endale aega võtta, et Sulle süüa teha ja näidata, et ma Sind armastan. Ma tahan kauges tulevikus võtta puhta aja hobide, koerte ja laste jaoks ilma, et mind miski muu segaks, ma tahan rohkem pühenduda.
Ma ei taha muretseda pimesilmi aafrika laste pärast, kes hoolt võivad vajada kui ma oma hoolt Sinuga jagada saan, sest nemad on kaugel ja Sina lähedal. Ma tahan olla eeskujuks armastusfilmidele, mitte võtta eeskuju neist.  Ma tahan ilus olla Sinu ja mitte teiste jaoks. Ma tahan luua sinust ja sind looma panna.
Raamatus mida ma loen kirjutatakse mõttest, et tänapäeval on kadunud see, et oma Naine on ainuke (suure tähega) Naine ja kõik teised naissoo esinajad justkui emarollis. Mulle meeldib see kaduma läinud mõte. Kui ma end sätin, ma tahan teha seda oma Naise silmade alla, mitte teiste. Ma kokkan, triigin, koristan ja vaaritan ise, ole Sina minu iluasi.
Ma tahan Suga rohkem seksist rääkida. .. ja ma muigan siinjuures, tahan leiutada. Sest see on oluline. Ma ei taha karta eksimist. Ma tahan armastada palju. Ma armastan palju.
Ideaalseid inimesi ei ole aga on ideaalsed tunded. Neid on mul olnud. Need on mul Sinuga.
Ma tahan katsetada Sinuga tunnete piire, need pidavat minema kaugemale, kõrgemale, sügavamale ja tugevamaks kui arvata oskaks.
Keerdkäike on olnud ja kindlasti tuleb veel. Ma olen palju õppinud ja veel rohkem on ees, sest me oleme nii noored. See, mis ma tean on lihtsalt see, et Sa oled minu pisikesse südamesse tulnud ja mulle meeldib Sind seal hoida. Me oleme, kuhu me end toonud oleme ja ma tahaksin meid edasi viia kuni see tee edasi läheb, elades ja lastes elada endale.
Sest sa paned mind ikka veel värisema.
10.01.14

Kiri Armastusest – Ma armastan ennast


„Me jõuame jälle selleni, et õiged inimesed meie kõrval mõjutavad väga oluliselt meie elu. On inimesi, kelle kõrval tunned, et oled nagu tühi patarei, mis ei suuda liikuma panna kellaosutitki. Õigete inimeste puhul tunnetad aga, kuidas sinusse voolab elujõud. Õige inimese kõrval oled särav ja jaksad palju, vale inimese kõrval vajad pidevat lisa. Õige inimese kõrval tunduvad kõik raskused nii tühised ja valu pole justkui olemaski. Vale inimese kõrval tajud, et kannad mitme inimese koormat. Kuula oma südant ja tee õiged valikud!“
Seesama lõik on andnud mulle julgust käituda täpselt nii, kuidas ehk peakski. Ma tean, et Sinul on. Julgust olema rohkem endale ja vähem üle mõtlema. Isegi kui tulevik kusagile kirja pandud on siis ma ei tea, mis see toob. Aga ma tean kuidas ma elada tahan ning aiman, mida ma väärt olen. Ma ei saa karta seda, et kui meie koosolemine viib tagasi kadumisse või kohta, kus armastus ei mängi välja oma täit rolli, sest siis ei ole see järelikult lihtsalt see armastus. Me teame mõlemad teineteise olulist rolli. Sellest sõltumata, kui me ei ole teineteisele piisavalt head partnerid väärime me mõlemad midagi paremat ja enamat.  Ehk on see käitumismall enesearmastusest, mis nüüd tagasiteel on. Üks mees ütleb selle kohta „terve egoism“. Ilmselt kadus minu enesearmastus asjadega, mida enda juures armastasin - õuelast, kirjanikku, kunstnikku, koduinimest ja kedagi, kes üldse palju ei vaja. Ajaga see kõik muutus ja midagi ei olnud enam piisavalt. Kui ei armastanud enam mina ennast hakkas raske olema Sinul mind armastada ja ma saan sellest nüüd nii hästi aru. Sa näed mind oma asju jälle avastamas ja see meeldib Sulle. Kusagil meie sees on see armastus olemas kuid ilma tegemata seda, mida Sa ise armastad kuivab see mahlane viinamari rosinaks. Mõned söövad rosinat hea meelega aga ta ei ole enam viinamari. Ilma enesearmastuseta, tegemata seda, mida üks armastab, ei ole keda või mida armastada. On kadunud inimesed.
12.01.14



Kiri Armastusest  - III


olen homme parem
kui olin eile
olen homme parem
kui olin täna
Ma sean standardid endale. Ma sean standardid suhtele. Mis mulle oluline on?  Hea enesetunne. Loovus. Sõltumatus. See, et ma saan, oskan ja suudan olla üdini aus nii enda kui teiste vastu. Enesekindlus. Seks.
Vähemalt ühe asjana, kohutavaimat ja valusaimat tunnet maailmas võib kirjeldada sellega, kui ma tunnen, et ma olen armastust alt vedanud. Kui ma olen vedanud alt iseennast, tehes liiga oma armastusele. Hasartmängukombel andnud endale võimaluse see tunne maha mängida. Tunne ja pilt, kuidas mu sisemus täie ärkveloleku juures kohutavat valu tehes mädaneb. Ma ei taha. Ma ei tunne seda enam.
Ma olen juba täna parem kui ma olin eile, vein mis ajaga ainult paremaks läheb ja ma usun endasse.
13.01.14

Kiri Armastusest - IV


Vahel kui ma loen teise armastuskirja esimest lõiku siis ma mõtlen, et ehk me polegi need inimesed teineteisele. Iga selle mõttega mu peas karjub altpoolt rinnus üks märkimisväärne kangelane, et ta ei jäta seda nii ning võitluseta alla ei anna. Iga suhe vajab nokitsemist, ma arvan, et ka iga idülliliseimana näiv suhe vajab selle kallal töötamist. Pealegi üks, ehk ka põhjusega, kulunud mõte ütleb: „Life is too short to wake up in the morning with regrets. So, love the people who treat you right and forget about the ones who don´t. And believe that everything happens for a reason.. if you get a chance – take it, if it changes your life – let it. Nobody said that it would be easy.. They just promised it would be worth it. „
Ma ei taha ärgata ühel hommikul mõttega, et miks ma selle nii lihtsalt käest lasin. Ei.
13.01.14



Mina


Ma ei taha, et minust saaks järgmine Joonas või Marilysil, kel on standardid sellised, et ka väärt inimese kõrval nad temas kahtlevad. See võib tähendada, et ma ei tahagi oma kõrvalt kedagi olulist ära pōlata kuid samas ma tahan ennast ka alles jätta, ma tahan näha kust läheb see piir, kus pean ma jääma enesekindlaks kuni leian ehk selle õigema või kus tulen ma millegagi mingil piiril kompromissile.  Ma tahan teada ja näha, kes mida väärt on. Kui keegi saab oluliseks ennem kui tean, kus maal kompromissile tulla siis ma võin end lihtsalt kaotada. Kui ma aga ei tule kompromissile õigel ajal võin ma inimesest ilma jääda. Et teada, seda piiri pean teadma ma enda väärtusi.
Suhe on kohe kindlasti kahe inimese teha ja kanda, mitte ühe. Ning ka mina pean suhte kallal rohkem töötama, rohkem suhtlema, rääkima ja nägema. Ma ei tohiks karta, kuid ma kardan eksida. See lihtsalt on mu loomuses ja veel ei ole selgeks ma saanud, mis peale hakata.
Kui, siis kas ma tahan muutuda sellepärast, et mind on mõnedel inimestel lihtsam aksepteerida kui ma selline pussy pole (vaikne, omas mõtteis hall hiireke, kellele teiste arvamus paratamatult läheb korda) või sellepärast, et ma seda päriselt ise tahan? Ehk see tunne, et kellelegi ei sobi täpselt see, kuidas mina olen paneb mind nõnda mõtlema, kuid tegelikult ei ole mul põhjust muutuda, sest see olengi mina. Olles ise nii paljule nii aksepteeriv, tuleks mul aksepteerida peale teiste vigade ka enda omade tegemisega. Ja nendega kindlasti mitte vähem kui teiste omadega. Eksimine on ju inimlik ja ei loe mitte see, miks ma eksin, vaid see, mida ma selle eksimusega peale hakkan. Enesekriitilisus ei ole, peale kõrge egolennu võtmise, ka suuremat sorti kasulik omadus. Enelin õpib nüüd, et kui ta ei eksi, siis ta ei õpi. Oma vigadest õpitakse ikka paremini kui teiste omadest.

Ja meeldetuletuseks oma mõtte - ja kõneviisidele veel, et ma ei pea asju tegema, ma ei ole kohustatud asju tegema aga ma võin asju tahta teha ja muu ei olegi olulisem.
15.01.14

Meie


Vahel ei kõlagi nii halvasti mõte suga sõber olla, sa oled südames küll aga me oleme nii noored ja nii meeletult palju on veel ees. Sa oled südames aga 40-aastaselt ei taha me kumbki kahetseda, et pidurid peale lasime panna. Ma võin mõelda, et ehk olekski õige üldse mitte paarisuhtes olla aga selle peale tuleb meelde, et niipea kui stabiilsemat sorti suhteliinid läbi lõigata võib saada sellest asi, millest kõige enam puudust tunda. Ma ei tea?
15.01.14

Michalis

                                              
look you were having a good time together. it was a year and a half of your life you had ur good moments and at one point there must have been something to make u be together. Just because that spark isnt there anymore it doesnt mean that you shouldnt be able to spend time together as friends and have a good time. i mean its not like it ended badly between you. its something you both decided. if you are both able to see that the spark is gone but would like to spend time together with each other i dont see a reason it should be weird or uncomfortable

Peale su esimest vastust


Ma tahan Sulle öelda, et see suhe paarina. Mina ja Sina. Ei ole nüüd, täna, siin ja praegu, 2014 enam kindlasti mitte hea mõte. Me kumbki ei otsi seda. Ma ei ütle Sulle, et Sa must ilma jääd. Sa ütlesid ise ka, et Sa oled olemas. Ma ei julge öelda Sulle, et ma ootan, sest ma ei tea seda. Sina ei tea ka, kas see „what if“ Sul kunagi kriipima hakkab. Ja me ei peakski nende asjade peale mõtlema enam. Meil võiks veel vähemalt kümnendijagu rajudust elus olla. Aga ma tahan, et kõik, mis meil kunagi öelda on võiks öeldud saada. Lihtsalt sellepärast, et Sina oled minu elus olnud see tüdruk, kes Sa oled ja mina see, kes mina olen.
·         Everything happens for a reason.
·         Never settle second best. Know what you´re worth of.
·         Ma arvan, et tuli esimese etapi kaksikvõit ilma kaotuseta. Turniiri lõpp on veel kaugel.
Love you,
(Mis puutub ütlemisse, mis öelda on siis ma ei tunne, et ma miskit nende pidude peale kosta tahan. Me leppisime Eestis kokku, et me ei ole koos. Esimene ja ainuke kärgatav küsimus mu peas oli see, et huvitav kas Elina ka su käed enda külge sai, kuid ma ei taha seda teada.)



Monday

[19.56.13.1.14]

viska käest kõik asjad
käes õllepudel,
tõmba alla,
viska selili,
vaata lakke,
kõik keerleb.
kõlab see laul,
tagasi püsti,
tuba on suitsust umbne,
hüppad seletamatust energiast,
silmad on kinni,
käed hõljuvad ümber,
keerled,
igal pool on muusika,
kõik on korraga veel parem,
neela veel, neela,
rahvamass,
värvid, pilgud,
tead mida tahad,
jalad käivad oma radu,
lae kõrgus on määramatu,
istud maha,
mugav tugitool,
ümber on elu,
neelad veel,
pea kuklas,
silmad kinni,
muusika viib homsesse.

Saturday

[18.41.11.1.14]

ma värisen seestpoolt
tunnen kuidas veri käib südamest läbi
puudutab midagi olulist
sind oma kätes ja jalgades
mõtetes
korraga tood ja viid mu mõtteist hapniku
see komme viivuks hinge pidada kui enam paremat hetke ette ei kujuta
mõtted sinust

ma väsin ja ma võin magama jääda
tunded tõid mu peale armastuse teki