[19.04.2011.kirjandus]

Kui poleks muutust mida nüüd otsin juba iga päev ei oleks ka uute tunnete lohutust.
Lehtpuude rasket kohinat ja viigipuumarjade kiunuvat krõbinat hammaste all.
Vanadele tunnetele lohutust.

Kui poleks muutust mida nüüd otsin juba iga päev ei oleks ka uute tunnete lohutust.
Lehtpuude rasket kohinat ja viigipuumarjade kiunuvat krõbinat hammaste all,
seda muutust, uut tunnet mida polnud tundnud enne viigipuumarja maitsemist,
kui poleks olnud seda muutust..
Vanadele tunnetele lohutust.

Mõistmist ei olegi vaja, segased tunded.


Ja peakski olema ükskõik,
aga ma ei ole ju selline.
Mul ei saa olla ükskõik,
kui mul tuju just selline.

Tegelikult ei ole ju lood nii halvad,

Ma mõtisklen millestki muust hoides telefoni kõrva ääres,
ei ütle, et ma ei kuule aga..

Taha seista panga äärel,
tahan tunda veidi, et ma olen veel vaba.
Ma ei taha mattuda, läppuda tänapäeva,
ma tahan tagasi vanu aegu või siia maailma paremini sobituda.

Tahan, et inimesed, kes elanud on ja harjunud..
laske, lubage mul harjuda.

Maailm ei ole nii kole kuis näib,
on lihtsalt ajad ilusamad ja teised mitte nii väga..

[19.24.17.04.2011]

You're my wonderwall..
Ma istun ja avastan,
kogu aeg avastan.
Mis kell juba on.
Kuidas ma ütlesin alles hiljuti.
Miks ma su kaisus ei maga.
Ma mõtlen, kuidas ütlen.
Ent kas ütlemata siis peabki jääma?
You're my wonderwall.

Käin mööda radu,
lasen rattail enda all veereda,
püüan päikest otse teelt,
mitte miski ei takista,
ma möödun võõrastest ja
uskumatul kombel hulljulgelt näitan keelt.
Kõik teed ei olegi kordumatud,
leian isegi tihti end tammumas neid samu.
On see hea, on see halb.
Jah on.

Juba ots päevast ja lõpunigi,
saadab pisikiirte paitus mind mu teel,
ma pimestan silmi vaadates päikese ees seisvale kujule,
ent ma ei saa ju vaatamatta jätta.
Ja nii ma kõnningi.

Mööda kahvi terade teri
ja end haavamata ma vaatan sulle silmini teeradadel teritades teravikke kuupide ruudustikel.

- Hallo Jah, Olen sees, Mis ma teen?
- Hallo Hey, Ole mees, keeda teed.

Teeradadel kus saadavad mind ..
kollased koerad, kollased tomatid.
Ära jää üksinda.

Kipsplaatide ja haamriga.

[22.07.07.04.2011]

Ma tahan minna pimekohtingule ööga,
ma tahan kõndida su selgroogu mööda.
Päikest tahan maalida su naba ümber
ja kübar peas olla rollis su armastuse jünger.
Suuri samme julgelt ette võtta
kaugele seljata, minevikku jätta.
Võtta mälestused, vaid väärt teised talletada.
Tahan äkki koos sinuga elulaval kummardada.
Jagada tundeid, mõtteid, emotsioone.
Saata mööda kui võimalik palju kulminatsioone.
Rokkontserdil suga pluusid seljast visata.
Ka külmemal ilmal.
Osata kiljata ja leida ööliblikat su ninalt.

Kui sa parasjagu rohelisel murul tukkuma jäid.
Pärast väsitavat tuuri mööda ilma, mööda kodumaad puu najalt aseme leidsid.
Kui me olime pimekohtingul ööga.

Korjata iluilli su silmilt.
ja leida veel enesepeegeldust sinu sinult, kehakeelelt.
Kõhuvalud kokku korjata ja pitskardinate taha kevade lõppläppunud õhku saata. Teha ka kõike seda, mida tohiks aga me ikka teeme loata.

Salaja armastust jagada.