Sunday

[19.24.17.04.2011]

You're my wonderwall..
Ma istun ja avastan,
kogu aeg avastan.
Mis kell juba on.
Kuidas ma ütlesin alles hiljuti.
Miks ma su kaisus ei maga.
Ma mõtlen, kuidas ütlen.
Ent kas ütlemata siis peabki jääma?
You're my wonderwall.

Käin mööda radu,
lasen rattail enda all veereda,
püüan päikest otse teelt,
mitte miski ei takista,
ma möödun võõrastest ja
uskumatul kombel hulljulgelt näitan keelt.
Kõik teed ei olegi kordumatud,
leian isegi tihti end tammumas neid samu.
On see hea, on see halb.
Jah on.

Juba ots päevast ja lõpunigi,
saadab pisikiirte paitus mind mu teel,
ma pimestan silmi vaadates päikese ees seisvale kujule,
ent ma ei saa ju vaatamatta jätta.
Ja nii ma kõnningi.

Mööda kahvi terade teri
ja end haavamata ma vaatan sulle silmini teeradadel teritades teravikke kuupide ruudustikel.

- Hallo Jah, Olen sees, Mis ma teen?
- Hallo Hey, Ole mees, keeda teed.

Teeradadel kus saadavad mind ..
kollased koerad, kollased tomatid.
Ära jää üksinda.

Kipsplaatide ja haamriga.

No comments:

Post a Comment