[27.02.2012.19.50]
Pehmust sulle,
kel mind raske aksepteerida.
Pehmust,
kellele raske on hea olla.
Mõtlematuid meelemärkusi mõtlen välja,
sõltumatuid sõnaseletusi sõnan,
hingan tühist õhku enda sisse ja ei midagi enamat välja.
Ootan midagi.
Komplimenti.
Mõnd alimenti - sundimaks lahkuma väärideed.
Mõttelangetused.
Ma jätan lugemata palvetused, lasen lendu kinnisideed.
Lubage merele kompleksid, lennule avameelsus.
"Ma sind ei oota." - Tahaksin öelda.
.. et ootan midagi, mitte kedagi.
Mitte sind.
Olemasolu. Vaevalt sedagi.
Aga alati tahan ma keelatut.
Seda mida tahta ei tohi ja nii meeletut.
"Astu üle piiride." - Seda minagi.
Aga ma..
ikka ootan,
seletamatu lootus, selle keelatud vilja küpsuses.
Ehk nüüd kukub ta puu otsast.
Või hüppaks, tooks alla oma enese andekuses.
Ei lakka ma lootmast,
ja endiselt ootan...
kuku alla mu ihaldatud küpsus.
- need on kõigest sõnad
Monday
Thursday
Saturday
[22.18.17.02.2012]
Ma ei taha ennast unarusse jätta aga veel vähem saan ma seda sinule teha ja see tapab mind seespoolt.
Kuratlikult valus on sees aga kõik see põletav tuli on summutatud vatiteki alla.
Ninasõõrmetesse immitseb põlenud lõhn ja ma pingutan, et jõuda aknani mida avada, et ma ei lämbuks.
See aken on kaugel ja ma tunnen end tulvil rammestust.
Õhku, hirmsasti oleks õhku vaja.
Ma olen ise ennast vingu sisse kaotanud.
Thursday
[9.09.16.02.2012]
Nüüd ma räägin kuidas mul läheb.
Päevad mööduvad ulmelisel kiirusel.
Ja kohustused ei olegi enam minu suurem rida.
Kool on esirinnas küll, kuid ainult:
E,T,N,R kell 08.00 - 15.00
&
K kell 08.00 - 17.00.
Käsikäes käin ma praegu kinoõhtuga.
Popkornilett ja kuulsused.
Käsikäes tudun ma ka.
Mõtlemisest olen loobunud.
Kuid lohutan, kuulan ja paitan iga kell.
Kaasa võin mõelda, mõtteid jagada.
Koguda ja olemas olla.
Minu maailm on pistetud puuri.
Kuhugile lukustatud kui puurilind.
Täna ma ei lenda ja eile ka lennanud ei ole.
Varsti on aeg.
Nullseis ei vaja esiletõstmist.
Viime palun prügi välja,
külalised tulevad.
Mina ja mine.
Minemine minul endal enesega.
Varsti ma vallutan kõik vanad lambaaasad.
Rajada tuleb kindlus ja kunst ja muusika.
Minu elus, ma ei taha olla isekas, ütlen meie.
Meie saame õnnelikule teele raja.
Linnuteelt kõlab säutsumist.
Lõvi annab endast märku.
Sõnn langetab kurvad pilgud.
Vähk kutsub end vältima.
Jalutuskäik läbi elu, pagana kirju.
Aga mina hakkan minema.
Samm sammu järel.
tõntsat- tõntsat.
Kirjutan ja joonistan ja jätan enesest märgid maha.
Kaasa, aa- oo. Ei võta.
Uks läks lukust lahti.
Meie kord lavale astuda.
Kaunist näitemängu vaatamist!
Te ei tea ikka, mitte midagi.
Nüüd ma räägin kuidas mul läheb.
Päevad mööduvad ulmelisel kiirusel.
Ja kohustused ei olegi enam minu suurem rida.
Kool on esirinnas küll, kuid ainult:
E,T,N,R kell 08.00 - 15.00
&
K kell 08.00 - 17.00.
Käsikäes käin ma praegu kinoõhtuga.
Popkornilett ja kuulsused.
Käsikäes tudun ma ka.
Mõtlemisest olen loobunud.
Kuid lohutan, kuulan ja paitan iga kell.
Kaasa võin mõelda, mõtteid jagada.
Koguda ja olemas olla.
Minu maailm on pistetud puuri.
Kuhugile lukustatud kui puurilind.
Täna ma ei lenda ja eile ka lennanud ei ole.
Varsti on aeg.
Nullseis ei vaja esiletõstmist.
Viime palun prügi välja,
külalised tulevad.
Mina ja mine.
Minemine minul endal enesega.
Varsti ma vallutan kõik vanad lambaaasad.
Rajada tuleb kindlus ja kunst ja muusika.
Minu elus, ma ei taha olla isekas, ütlen meie.
Meie saame õnnelikule teele raja.
Linnuteelt kõlab säutsumist.
Lõvi annab endast märku.
Sõnn langetab kurvad pilgud.
Vähk kutsub end vältima.
Jalutuskäik läbi elu, pagana kirju.
Aga mina hakkan minema.
Samm sammu järel.
tõntsat- tõntsat.
Kirjutan ja joonistan ja jätan enesest märgid maha.
Kaasa, aa- oo. Ei võta.
Uks läks lukust lahti.
Meie kord lavale astuda.
Kaunist näitemängu vaatamist!
Te ei tea ikka, mitte midagi.
Subscribe to:
Posts (Atom)