Monday

[27.02.2012.19.50]

Pehmust sulle,
kel mind raske aksepteerida.
Pehmust,
kellele raske on hea olla.
Mõtlematuid meelemärkusi mõtlen välja,
sõltumatuid sõnaseletusi sõnan,
hingan tühist õhku enda sisse ja ei midagi enamat välja.
Ootan midagi.
Komplimenti.
Mõnd alimenti - sundimaks lahkuma väärideed.
Mõttelangetused.
Ma jätan lugemata palvetused, lasen lendu kinnisideed.
Lubage merele kompleksid, lennule avameelsus.
"Ma sind ei oota." - Tahaksin öelda.
.. et ootan midagi, mitte kedagi.
Mitte sind.
Olemasolu. Vaevalt sedagi.
Aga alati tahan ma keelatut.
Seda mida tahta ei tohi ja nii meeletut.
"Astu üle piiride." - Seda minagi.
Aga ma..
ikka ootan,
seletamatu lootus, selle keelatud vilja küpsuses.
Ehk nüüd kukub ta puu otsast.
Või hüppaks, tooks alla oma enese andekuses.
Ei lakka ma lootmast,
ja endiselt ootan...
kuku alla mu ihaldatud küpsus.

No comments:

Post a Comment