Monday

Wednesday, October 21, 2009
Ta istub need tunnid,
ta istub need päevad,
ta istub need nädalad,
ta istub need kuud.
Veel jäänud on 4 perioodi,
saan ma tähelepanu,
murrab ta salakoodi ?
Veel istun ma eesti keeles
veel istun ma kirjanduses,
veel istun ma muusikas,
veel istun ma kunstis.
Ta isenes mu õhuruumi,
ma tunnen ta aurat,
vaateväljas silman ta huuli.
Veel veidike tähelepanu
ja ta murrab mu jalust,
kaotan tasakaalu.

Ja nii ta keksib, mossitab ja piilub,
ta hiilib ja jälgib ja eirab.
Lootes tema sarnasusele, ta seda meelega teeb.
Nagu mina ta väldib silmapilku, mil piinlikusest maha keerata pea.

No comments:

Post a Comment