Kuu pealt seistes nüüd näha võid,
vaid igavusest siin ma riimi sean.
Ma tunnistan seda, varjata pole põhjust,
riimidki mul nii sarnased tunduvad.
Miskit viga mu peas, kurikaga lõid?
kõik nii sarnane tundub, olema nii peab ?
Veel kirjutada plaanisin mõningaist asjust,
mis pikemat aega peas mul undavad.
Kuid pöörates tähelepanu, kallale asuks,
.. piiks, piiks,
Mis nässu läinud see metsa poole kaldu, ma enam ei jaksa kõverdada.
Amadeus.
No comments:
Post a Comment