Saturday

Haigemast haigemaks muutub see olukord,
ma ei taju biiti, sa ajad mind närvi.
Sa väidad, et hoolid, kuid peale tuleb hord
mis salvavamalt haavab kui millimallikas.
Sinuta ma jätkata sooviks, ma muudaksin värvi,
kaotaksin kõik sarnasuse, kui see õnnestuks vaid.
Sinu kui kehastuse, kaotaksin endast, viiliksin sarvi.
Ka see harali saba, küll see peidetud saab.
Ma eemalduks kaugele, võimalusel vahetaks maid,
Alustaksin otsast ja sillutaks kõik teed.
Helgena seda kõike ma näen, ma vallutan teid.
Mis tegelikult saab, see tulevikus tunda annab.
Alustan rahulikult, korda saadan 20 teed,
kuumalt ei võta, luristan veidi valjemalt.
Kui karjäär mu käeulatuses, sõidan juba kiirteel.
Saan hakkama ise, olen murdmatu.
Kõigele nüüd vastu, lähen hulljulgemalt,
su arvamus ei kõiguta, sind ma üllatan.
Uued katsumused, teed joon kangemalt.
Sinnani ehk oli vaid mäng, nüüd juba töö.
Oma eluteel vaevalt ma meelega alandan,
kui nõrgemaks sa jääd, ma luban, ma naasen.
Hetkel vaid su kohal ma lendan,
Tunned sa, kuidas arenen, ma erinen, olen uhke.

No comments:

Post a Comment