- need on kõigest sõnad

Ma puhun aeg-ajalt seebimulle.
Ma luuletan aeg-ajalt armastusest
ja aeg-ajalt maailm meeldib mulle ka.

Vahel kukun jutustama seebimullidest peatükkidena lugusid, muinasjutte.
Panen kokku ja praen pannil elulugusid, tseene maagiast ja lisan seened.
Brokoli teeb vaate roheliseks ja läbi kollaste neoonklaaside näen ma maailma.
Prille ette panemata on kõik ikka veel kirju.
Ma võin unustada paar värvi, kuid need tulevad ajapikku meelde.

Ma teen samme ja kuulutan lindudele saabuvat ja mööduvat.
Ma laulan külateel.
Kord kutsun sind ka külla.

Siis ei ole kujutelm enam mustvalge pilt.
Ma kingil sulle fotoaparaadi.
Nikon, Sony, Pentax või Canon?

Saab küll hakkama, Yes i can and you can as well.
See on hakklihapall mida me tegelikult sööme.
Alati ei maitse, vahel on organismile vaja.
See on nagu elu ise, millest ajatagant kopp ette tuleb ja lahti tahame saada.
See on muutus mida me kuuleme pannes mängima midagi uut.
Muusika on see, mis tegelikult loebki.

.. lugema ei pea.

Töötab täpselt nii nagu tahame.
Keerab lahti ühed kraanid ja keerab kinni teised.
Purskaevule viib sulistama mõtted ja päikesevilusse soojusest uimase mardika.

Kõiki emotsioone, mida tahame saada, tahame endast välja pista.
kõike ma kirjutan ja kõike seda lugeda tahan.
serveerin kõike just kuidas peab, kuidas parasjagu vajalik on.
kuidas võtad, kuidas võtta tahad..
just nii.

BOOM-BOOMNATA-KALAMDEE..
TšEEM- šHIMU-KARAMHAA..
HAREOO-NOM-SJEREHOWAA..
LE-JAMAMDAA-HEREWO BAMDAJE
NAMAJOO.