Wednesday

[20.35.12.10.2011]

Tõstan teile oma käed, et mult küüned rebiksite,
piinan häälest ära kitarri, et kõrvakile haavuks.
Ootan, et mitte ainult mina aga teiegi, nii nagu mina, eksiksite.
Suurest põrmukuumusest oma huvitatusest loobuks.
Ma tahan tagasi sinna, kus ma olin.
Tahan endiseid kortermaja seinu, ma ei taha olevikku.
Lükkan kitarri ka kõrvale, sest mind ei huvita enam palju.
Mida ma tahan või ei taha, kõik minge pagendikku.
Sülitaks näkku kõige räigema klombi,
seda kõike on praegu lihtsalt liiga palju.
Lasen mõtetes õhku väikseid lapsi,
mida te sünnitate neid, et maha matta?
Skeleteerunud mustanahalisi saadate põhjaveele lähemale,
te matate.
Matate lähemale veele, et kord tunda saaks hing,
mida see eales ei tund füüsis.
Ma lükkan eest ära kõik, mis ei meeldi.
Ja hakkangi ütlema, enam ei kuula.
Tagajärg tuleb nagunii, tuleb kõigel.
Aga milleks, kui see mind suurt ei kõiguta,
sest hoolivusraasukesi ma peas ei mõlguta.
Ja kui tunnengi nüüd siin end üksinda,
mida v**tu, milleks.
Kõik on kulunud mõttega, kõik jääb alati endiseks.
Savisaar on uisuliidu president, tal siht on paigas.
Viimane poms võtab ikka oma pilsenri.
Kuuba elatub moonist ja kokaiinist, kuradi põllud, kuradi USA.
Keegi ei saa tuua päikest teiselt poolt tagasi.
Sina tead seda, mina tean seda.
Maailm on faking suurem kui mina, suurem kui sina.
Sina tead seda.
Mitte miski ei muutu, kõik jääb ühtmoodi väntama.
Kuhu me jõuame? Suur meteoriidi sadu toob vahelduse?
Maailm on faking suurem kui mina, suurem kui sina.
Sina tead seda.
Ma ei puutu enam teemasid, ma ei avagi oma suud.
Keegi ei kuula, kõik on isepäine.
Kõigil on oma ninad silme ees, kust kaugemale ei näe.
Organisatsioonid, oo nii head.
Teeme massimissioone ja inimesi ongi siin sinisel keral liiga kuradi palju.
Kus on need taevas ja põrgu, kas uksed on suletud?
Meil on siin kitsas, teil ukse taga on järjekord.
Fack this surreal maailm, ma ei taha siin olla, mitte siin selles hetkes, mitte selles momendis.
Ma tahan raamatukogu, tahan, et inimkond poleks välja mõelnud aega.
Saage aru, see kõik on relatiivsus, mil oma teooria.
Maailm ei ole lihtsalt ökonoomia, meteoroloogia,
kõige alus on sitt, sülg, higi ja pisarad.
Sest muud teilt ei oodata.
Katsuge ise hakkama saada, mina võitlen enda maailma eest.
Võidelge teie enda.
Saamatud sitakotid kõik.
Perssekukkunud maailm.

No comments:

Post a Comment