Tuba on lõpuks nii soojaks saanud,
Ma vaatan lakke ja kella.
Ma olen jälle alla nelja tunni maganud.
Kuidas ma jaksan, ise ka imestan.
Me magame katuse all, kõik on mattidele mahutatud ja mõned ei maga soojusest tekigi all. Mina jäin norsates magama.
Õnneks sain sest aru, kui lõpetasin rääkis D minuga saksa keeles, või ennegi?
Õhtu oligi lõpuks öö ja siis juba hommik.
Õues on jälle nii mõnus valgus ja siin saanud nii hubaseks, et ma ei tahagi lahkuda.
Ma isegi ei maga, ma kuulan praksuvaid puid soojakoldes.
Aga tead, õues pole ka külm, käisin vaatasin kas kõik jääpurikad on alles.
On alles ja enda parimat palet oskas siinne loodus mulle ka näidata.
Julenud võtta grillsaapad saunast ütlesin tere värskuse valgusele.
Ma ei ole veel endiselt päris kindel, miks mul oranzid furgoonautod peas ringi sõidavad, mehed ei tellinud taksosid.
Veidi on jäänud tuld valvata, jõudu nendele tublidele vahetustele.
Ja nondele ka, kes omad maha on maganud.
Silm korraks veel looja ja siis, ma küpsetan koogi.
Küpsetan ja naeratuse viin eestimaa hillile.
Naeratan nüüd ja olen silmad sulenud.
E.
No comments:
Post a Comment