[18.56.30.06.13]
"Ood töösuhetele"
muna õpetab kana ja sina oled muna
ja keegi ei tea, mis mõtteid ma mõtlen
ma sattusin tulema tööle täna koos kadiga
me tulime läbi kaubamaja toidupoe osakonna ja kassade
kaasas pudel koolat ja kilo 2 maasikaid
ma ei mäletagi enam kuidas tööle me jõudsime
kui ainult et koos lõpuks riideid vahetasime
kadi on väikene tüdruk
mina vahetasin riided hulka kiiremini
ent ma ei kiirustanud alla
viisakas kaks lugu juttu veel ja alles siis ma lahkusin
tööpäev jälle umbses manifatuuras
paki, kleebi, paki, kleebi
kleebi, kleebi, kleebi.
paki.
kui mulle tulevad pähe mingisugused mõtted
need mõtted jäävad minuga lukutaha umbsusesse
mina oma jonnakuses.
oma trotsis
oma rõõmus
kui ma palju tujutsen on eriti umbne olla.
kusagilt ükski tunne välja ei pääse.
ja nii ma olengi 6-8 tundi.
joodik oma oksesse lämbumas.
iu.
on inimesi kes palju täheldavad,
"kogu aeg sa käid ja muigad.
käid ja naerad, täitsa omaette itsidad."
"mida sa kortsutad kulmu kogu aeg"
"noh, tere jälle."
"kas tohib?"
"ma tõin sulle kasti"
"kas sul papardellet on?
täistera fusillit on? spagettit?
tagliatellet? campanellet?"
"kindad!"
ma ei pese täna põrandat.
see on iga päev kell 7 õhtul nagunii sitasem kui minu tööpäeva lõpus.
pole vahet kas pesen põrandat või ei pese.
jahu pidu.
- need on kõigest sõnad
Sunday
Tuesday
[19.28.11.06.13]
lummus.
ma armun jälle.
su juuksed,
su kõht,
su huuled,
su lõhn,
nagu unustanud ja jälle avastanud,
sa joovastad mind eneses,
me oleme need samad, kes me oleme,
kuid nii ilus ei ole olnud sa elusees.
sa jälle joovastad
ja sa jälle lummad
ja sa paned mind jälle naeratama tühja.
keset tööpäeva,
muusikapala keskel,
sa pole must üldse kaugel ja ma tunnen seda,
sest sa puhud mu sisse jälle soojust,
me rajad käivad ikka üles ja allamäge,
kuid nii suure hooga üles
jooksin ma viimati eelmise aasta kevadel,
või, et millest ma mõtlen,
mis kohatu naeratuse suule toob,
sa lihtsalt võtad koha ja võtad istet
istud mu mõtetevahele mugavalt
ja sinna sa jääd.
mu süda tuksub jälle tugevamini.
kaisus, kui sulged silmad mu kõhul.
lummus.
ma armun jälle.
su juuksed,
su kõht,
su huuled,
su lõhn,
nagu unustanud ja jälle avastanud,
sa joovastad mind eneses,
me oleme need samad, kes me oleme,
kuid nii ilus ei ole olnud sa elusees.
sa jälle joovastad
ja sa jälle lummad
ja sa paned mind jälle naeratama tühja.
keset tööpäeva,
muusikapala keskel,
sa pole must üldse kaugel ja ma tunnen seda,
sest sa puhud mu sisse jälle soojust,
me rajad käivad ikka üles ja allamäge,
kuid nii suure hooga üles
jooksin ma viimati eelmise aasta kevadel,
või, et millest ma mõtlen,
mis kohatu naeratuse suule toob,
sa lihtsalt võtad koha ja võtad istet
istud mu mõtetevahele mugavalt
ja sinna sa jääd.
mu süda tuksub jälle tugevamini.
kaisus, kui sulged silmad mu kõhul.
Monday
Subscribe to:
Posts (Atom)