- need on kõigest sõnad

[22.16.10.05.2012]

lubage mul väljendada mu ääretut pohhuismi
ja vaid selleks, et salvata te tundeid ja, et öelda sõnu.
sõnu, mille kõla on vääralt vale ning mida keegi kuulda ei tahaks.
kõik on vaid halvakspanu nimel, kõik on haiget tegemiseks.
minule andke voli või ärge andke sedagi.
mitte midagi te mul ju ei anna, huvi ka ei paku.
ma saadan ise kõik kuu peale ja kui kedagi süüdistada,
süüdistage ise end.

kukun laduma sõnu, mille lugemisest loobuksid
kuid siin on miski, mis tõmbab, see on kartus.
seostad seda kõike siin ise endaga ja tunned piinu.
miks ma küll nii teen.
mõelgem nüüd järele, kui tulutoov, kui edasiviiv,
on kaunis tulevikuline isekus.

ja ka mind nimetati isekaks ja nimetati korduvalt,
ent ja võtsin suuna ja kõndisingi trepist üles,
ma saatsin salgavaid mõtteid indiviidide kohta, kes isegi siin neid sõnu lugeda võivad,
ja ehk korduvalt saan karmalt hoopis mina tagasilööke,
oh, kuis aegajalt ei tunne ma end hästi,
ent see tunne, ka see, mis on just sinu tekitatud,
ei ole ainuke valu minu sees,
jaa ma lasen mesilastel enda ümber koguneda ja igasuviseid kokkutulekuid korraldada,
ent see ei olegi nii valus kui see, mis on peidus veel sügavamal,

tõepooles ka minus eksisteerib koht, millest sa teadlik ei ole.
mitte keegi peale minu ei ole, kuid inglid on minuga.
ja nii siis need õrnad eritiivalised mu sees korda loovad,
toitudes usust, lootusest ja viimasest piinast, mille nad delete nupu abil keha kõvakettalt kustutavad.
kuid nad ei jää nälga, sest kettad käivad ja ükski hammasratas pole kuival. eikunagi.

22.30