Suitsetaja

[14.32.03.07.13]

Ta lasi suitsul kustuda iseenesest.
Kui tee oli lahku läinud oma soojusega valas ta selle jaanipäevaks niidetud rohule,
sulges raamatu
ja läks tuppa.

Päike loojus pikkamööda.
Õhk muutus järjest hõredamaks.
Suits läks tund tunnilt kangemaks.
Põllulinnud sehkendasid vahetus kauguses.

Esimest korda tundis suitsetaja lõhna,
mida tunnevad ümberringi inimesed,
kes ei suitseta.

Raamat tappis aega.
Hoidis elus vähihaiget.
Toitis uut doosi inspiratsiooni
ja kindlustas olemise niidul, palkidele rajatud asemel.
Koos sipelgatega.

Tal oli nii hea.