[21.51.24.6.14]
mu sisikond
minus on molekul molekulihaaval tihedalt
tundeid
end unustades laviinikombel allavalguvaid tühja tunde loojaid
iga sõna kajab mu meeltes veel
ja iga pilk sellest pildist, mis ikka veel mõtteis jookseb
nüüd siis jooksen mina
minu sisikond
tükk kuuma lihast minu keskmes väsinuks räsitud
kui hirmus külmast sütele hagu juurde ja tuli kustub lihtsalt ää
a soontes on soojust veel
kui kaua enne külma verd head nägu võib näha
millal siis jooksed sina
minust sisikond
praktiliselt välja paiskmatud kireviljad trükilauale kurnatuna
suure hoo ja hoolitsuseta hingepuhastus
iga viimne piisk välja kuni miski ei kaja
kriibituks hing ja haav salvi vajab
nüüd teen siis jälle ise endale pai.
kuni hea on jälle tagasi minu sees.
No comments:
Post a Comment