- need on kõigest sõnad

[23.51.29.10.14]

a käige kõik sitale
tõde annab väänata ja arusaamu annab aru saada
kas õige on ikka kõik, mida õigeks pead
vaheldus, jah annab kinnitust reeglile erand
a kas kõikidest jõgedest ikka põhjavesi läbi käib?
et kiskuda verele kärnad, puruks pekstud nukkidelt, mis seinale ka jälje jätsid
on sel vahet kas sein enam seisab
annab väänata ja käänata ja üldse segast peksta
oma maailma põnevaks luua, ropprikkalt, nina püsti, jalajäljed uuel kuuel,
paistes emotsioonis, head nägu lüüa
paar pilli, sinist, kollast, teist-kolmandat süüa,
kõik lõpuks nagunii hästi läeb, on taskus käed,
mööda seina teed ei kobi ja naeratus on ikka näol.
ja seljatad siis suured, paksud
ükshetk lähevad puud ka roheliseks jälle a kes seda ikka ootab
lööd risti käed, kõnnid pilk maas,
muusika, pohhui juba, mis lõlab, lihtsalt, et kõik palun summutatud saaks
et te kõik sitale käiks, kes te asjust aru ei saa ja mina ise, kes ma mõista ei anna,
on´s elu siis nii vajalik paradoks, et sülg reaalsuse illusioonina alla viib
ja maailm mõni muu, see maitsena alla ei lähe ja selle nimel ainult edasi kütangi
need pillid, neli-viis, et ei lõppeks viis, ma jaksan veel kuni kell saab viis,
nädalad seitseteist, viisteist ma jaksan veel,
next lever upgraded, maunid mu teel, all shit and about them
ma rohkem ei räägi, mu vili ei õitse, et siis oodake vaid,
kui ära saate käidud, ossa-ossa, kus vaat on lops,
püant see kukena kireb, uued hommikud ja õhud, 
expect the unexpected ja vähe pohhui polegi.