[19.45.28.12.14]

et keegi südamest end välja lõhub
valutab hing
ent keegi armastust kahekordistades
ühe maaimagi segi paiskab
kui keegi teine ei näe
kuidas kellegi kätte end üks
uuesti lubab
uuesti hingab
uuesti ehitab.

[3.33.28.12.14]

"mõnikord haavatakse armsamat enda sõltumatuse tõestamiseks." -

ma ei taha
et oleks vaja
meil teineteisele enam
tõestada
enese sõltumatust
ja teamegi mõlemad
et ei sõltugi
mitte kellestki teisest
ega saa sõltuma
meie ise
peale enda
ärme enam proovi
tõestada
ma usun sind
usu mind
ma tahan sellest
nüüd juba
palun
üle olla
saab ju hoida
kinni hoidmata
ma tahan
sind
hoida
hoia
mind

[07.58.28.12.14]

ma olen sinuga koos
ja ma tunnen end nagu koma
ja sinised jooned ridade märkimiseks
ideaalne paberileht

[21.33.21.12.14]

ma vahel elan läbi seda tunnet kuidas ma kääripidi sind endast lahti lõikasin
kuidas ma nägin, et ma hoian su kätt aga see on vale
ma ei tea, kas osanuks miskitpidi üldse valutult lahti lasta
kuid ma mõtteis lõikasin eneselt käe
ja kui käsi ongi tagasi minu käes, siis armid jäävad

[1.29.17.12.14]

kuidas nad teavad et ma sust üle ei ole
ja läbi ja lõhki sinus
kuidas seinakell käekell äratuskell
ainult ühes rütmis tiksuvad
kuidas näevad et elan ajas,
live fast die young
ja meelt heidavad sest momendid ei ole neile
on minule on taskumärkmetesse poetatud
tühise värvivaliku tindipliiatsiga sõnad soetatud
ma elangi millelegi muule
tüli norimata aususes austuses
ma räägin aga teadmises ei marineeri
küll korrast aitab,
kuidas nad teadvustavad, meelde jätavad
ajapikku manduvad uues mõistmatuses
et moment on, hetke pole
kuulevad mu sõnu, jookseb loogika
silmad otsivad püsivamat pinda
tiksub paika,
andudes asjaoludele kõla annab kanda
a heaolu mängib suur hunnik veel sidumata seoseid
kui paika loksudes seos heaolu rolli välja ei mängi
et kohale kui jõuab
olen teinud oma töö
ja seinakell käekell tiksub kui äratuskell
jõuab kohale on hommik on algus
kõnni tänasest siis üle tänava kui foorid on uued
klapid peast,
on algus uus

[11.43.15.12.14]

kui tahab toob tee tagasi berliini
ei meel ükski lahuta sisimas tahet
oled kaks paaris hinge või üksi
kofeiin kohvikutes ei lahtu
kohad ootavad pilved sõeluvad
seierid ujuvad tahes näha
aeg ei peatu tänaval
toas teetass soojaks ei jää
teisalt midagi ei juhtu
ükski kell ei tiksu
pildid jäädvustuvad
orhidee õitseb edasi
lõpuni
liigutamatuses tolm ei kogune
kedagi ammu juba kusagil ei seisa
kohustused lakkasid
uus elu hakkas

kui berliin nakkas

[11.19.13.12.14]

neetult ilusad naised

nahk

jooned mis näole huuled joonistavad

laine laines jooksvad kulmud

ripsmed

silmadeni sillad loovad

põsesarnad

toon toonis imeilusad emotsioonid

värv silmades lummab

õrn huultele kantud pune

ihu kuumaks kütkev fauna

korraga hellust vajav

ent nii tugevalt iseseisev

neetult pikalitõmbav rabavus

mis neis ilusates naistes peitub

neetud naiste ilu

ja seks esikus