[1.29.17.12.14]
kuidas nad teavad et ma sust üle ei ole
ja läbi ja lõhki sinus
kuidas seinakell käekell äratuskell
ainult ühes rütmis tiksuvad
kuidas näevad et elan ajas,
live fast die young
ja meelt heidavad sest momendid ei ole neile
on minule on taskumärkmetesse poetatud
tühise värvivaliku tindipliiatsiga sõnad soetatud
ma elangi millelegi muule
tüli norimata aususes austuses
ma räägin aga teadmises ei marineeri
küll korrast aitab,
kuidas nad teadvustavad, meelde jätavad
ajapikku manduvad uues mõistmatuses
et moment on, hetke pole
kuulevad mu sõnu, jookseb loogika
silmad otsivad püsivamat pinda
tiksub paika,
andudes asjaoludele kõla annab kanda
a heaolu mängib suur hunnik veel sidumata seoseid
kui paika loksudes seos heaolu rolli välja ei mängi
et kohale kui jõuab
olen teinud oma töö
ja seinakell käekell tiksub kui äratuskell
jõuab kohale on hommik on algus
kõnni tänasest siis üle tänava kui foorid on uued
klapid peast,
on algus uus
No comments:
Post a Comment