Wednesday

[11.16.12.09.2012]

Ma vaatan oma kätt ja ma tahan nutta.
Ma räägin telefonis emaga ja ma tahan nutta.
Ma kuulan klaverimängusoolot ja ma tahan nutta.
Ma kujutan ette oma silmi peegelpildis ja ma tahan nutta.
Ma oletan end diivanile ja ma tahan nutta.
Ma tõmbun kägarasse ja ma tahan nutta.
Ma hellistan oma põski ja ma tahan nutta.
Ma haaran enesest ja ma tahan nutta.
Ma hoian end tihedalt põimununa ja ma tahan nutta.
Ma voolan laiali ja ma tahan nutta.
Ma löön rusikaga madratsisse ja ma tahan nutta.

Ma tahan tugevat haaret ja mitte nutta.
Võibolla on see kindlustunne, mis mind räsib.
Üsna nõrk teine.
Nõrk nagu kassipoeg ja üldse mitte selline..
mis seisaks ise oma jalgeil,
mu kindlustunne on vastsündinud hirvepoeg.
Väriseb oma jalgeil.
Praegu on see hetk, kus peabki mind kõvasti hoidma.
Võite teha katseid mind katki kallistada. 
Sõnu lausumata armastada.

No comments:

Post a Comment