[22.38.29.11.13]
mul on vaevu jõudu end püsti ajada
kõik millest ma mõtlen, on häda ja viletsus
miks mul ei ole sisse- ja väljalülitamisnuppu
mida fakki see on, mis mind põhja tõmbab
ma tahan lihase käe läbi naha suruda ja oma sisikonna välja tõmmata
ma ei saa peituda ei teki ei vee alla
mu mõtted karjuvad peas
ma vihkan elu
ma vihkan ennast
ma pole veel elama hakanud ja ma ei tea enam kes ma olen.
ma tahan, et sa hoiaksid mind kinni
tõmba mind siit kestast välja
võta ja kiusa,
võta hoia mind enda lähedal
sest maailm sakib täna ja mul ei ole inimesi
ma otsin aga keeldun leidmast
kõik peidavad end
ma tahan end ära lõigata
ma ei leia endal mõtet
ma mõtlen paljust suitsiidsest
kuid ma olen liiga teadlik oma ülemõtlemisest et teha midagi rumalat
ometigi oma aju välja lülitada ma ei oska
kui ma ainult vait saaksin jääda
eks ma ole ise süüdi, et ma inimestega ei räägi
ja nemad minuga
nad kõik oma elu elamisega hirmus hõivatud
mul pole elu mida elada
ma tean et oleme üpris halvale teele läinud
mõni aeg tagasi juba kui kursi kaotasime
ma olen liiga eksinud ja ma tahan alla anda
sa oled liialt realist, et mu sisemust mõista
ma olen liialt lillelaps, et sõnu seada
oh anna mulle andeks ma veel otsin teed
see tee on kuramuse võssa kasvanud
No comments:
Post a Comment