- need on kõigest sõnad

[17.55.14.2.14]

Ta püüdis mu tähelepanu ebamäärase sihitud hüüdega.
Päris kindlasti olin see mina, kellele see suunatud oli.
Küll suur oli rõõm, selles viisakas ülikonnas.
Ta oli mind oodanud.
Kaugelt näinud, hüüatanud ja käega viibanud.
Mees kolmekümnendatest, džentelmen.
Vestlus saab just sisse hoo ja ta läheb oma kõnes üle monoloogile.
Ta avastab, et ma ei ole tema ingel.
Küll ilus väga, kuid mitte see, kelleks tema mind pidas.
Kes sa oled üldse?
Kui kohmetu olek.
Oskaks vaid välja vabandada.
Kiire lugupeetud teemavahetus, kaks küsimust, kaks lauset.
Kaeb eemal oma inglit. Viipab.
Peab tõdema, et sammud peavad teda viima.
Ei ma näe hinge, kuid tema näeb.
Vabandab ja viigipüksid veavad samme.
Mis kulges härrasmehe sonimütsi all.
Nii soliidne, dementne elurõõm.
Tõeline džentelmen.