- need on kõigest sõnad

[ 17.01.2011.21.55 ]

Ma istun lõug kätepesades,
ma istun, kuid juba unistan jooksmisest.
Ma tean, et kipun jooksma, ma tean et see mul meeldib.
Kas on iroonia, et ma jooksengi mööda elupesasid ?
Põgenend nii faktide, tõdede kuid ka konkurentide eest.
Mu konkurendid staadionil ongi kõik tõed,
mis sündis sel tänaval selle korruse selles toas,
mis juhtus maal, kuidas näisid paistvad need silmad.
See ongi minu jaoks seletamatu,
ma püüan, samas mind ei huvita ja ma tean,
olen teadlik hakkamasaamisest.
Ma olen võitu saanud nii mõneski,
ma ei karda enam mu hammustajaid,
ka elavalt liha röövijaid.
Ma pean vastu ka loobudes meeldivast,
ent isegi põhjust teadmata.
Ma olen juba leppinud kaotama.
Kaotama nii mõndagi, millest ma loobun,
enne kui lahendan.
Ma loobun äkki enne kui üldse midagi lahendada annab ?
Ma kurdan küsimusi,
ma tean, et esitan neid isegi,
aga mul on vähemalt asi tasakaalus.
Endale rohkem, teistele vähem.
Ma mõistan teisi, ja ennast vähem.
Aga teised ?
ma ei esita küsimusi teile,
ma olen harjunud ise mõistama,
kui aga välja ei mõtle, pihta ei saa.
Mis siis ikka saab,
ma olen juba harjunud.
Ma olen harjunud liiga paljuga.
Võtke sabast kinni, või kui mootor harjumust
mind jooksvad jalad viivad hakklihamasinasse.

Läbi hammasrataste. [22.52]