Monday

[23.37.25.06.2012]

Ma kirjutan, sest ma ei saa muud moodi sellest aru.
Sest üks hetk ma suudlen sind voodil.
Ja teine hetk ma suudlen sind voodil ja see on hoopis teistmoodi.
Ja siis sa võtad ära kõik mõtted.
Ja siis ma ei olegi enam ühel hetkel avalisilmi.
Sest, et kõik see, mis on, on see, mis on tegelikult kõigil kõige paremates kujutluspiltides.
Ma sulen silmad, sest et nii on kombeks.
Kõik ilusaimad pildid on meie arusaama järgi joonistatud me meeltesse.
Harjumusest nägema vaid kõige idüllilisemaid pilte läbi suletud silmade laugude,
ma ei saa selgust lummusest, mis ei ole enam kujutluspilt.
Sest kujutluspilt on pilt suletud laugude taga, kusagilt kaugelt, kuhu kunagi ei jõuta.
Ja kust kunagi miskit kaasa võtta ei saa.
Ent see pilt on mu ees vaba voliga teiselt poolt mu lauge.

Sa rebid viimased hilbud mu varjatud palgelt.
Ja kõik on ikkagi hästi.
Naerma ajavalt ühegi hilbuta.
Ja nii naerutad sa mind iga päev.
Ja tood välja mu kõdilembelisuse.
Sa oled nii joovastav, et mul hakkabki su ees imelik.
z

Sul on oma kast ja mul oma kast.
Sul on soolokontsert ja mul on soolokontsert.
Ent Ying ja Yjang on siiski ühes ringjoones.
... your thing,
... my thing.



No comments:

Post a Comment