Hästi palju sinise taeva pilvi.
Meelte väsimus.
Kiidusõnad.
Tülinorimine.
täna ma laiutan hästi palju.
ja siis ma olen dušši all hästi kaua.
ja siis ma olen hästi produktiivne,
sest hästi palju on teha.
ja siis on pikk bussisõit.
ja siis on produktiivne tööpäev kella 16.30-ni.
ja siis ma teen oma tavapärase kella viiese teejoomise
ja seejärel saan naasta joonistamine kõrvale.
pliiatsi süsiga hästi palju mööda valget pinteripaberit mängida.
hästi pikki jooni joonida.
ja juua klaasist nii kaua vett, sest mul on aega ja ma ei pea kiirustama,
kui joon kas palju,
või vähe vett.
ning siis ma pean diivanile istuma, sest mu lühikesed jalad on toolil istumisest ja kõikumisest jube väsinud.
Ma asetan oma väikesed, rippumisest väsinud jalad otse lauale.
ja keegi ei ütle midagi,
ja ma ei peagi eetikakoodil näpuga järge pidama ja aru andma.
ma vaatan täpselt nii kaua telekat, et ma panen selle kinni ja otsustan võimalikult laiskade liigutustega,
olles seejuures eksta-produktiivne, sest on ju ikkagi argipäev,
ennast lahti koorida, sest energiatase kõigub nulli piirimail.
ja minul pole isegi aega, ei jõudu uneriideid haarata.
Alasti tekiall.
Kui ma olen alasti teki all ja lina peal.
Voodil lebamas nagu iga inimene üldjuhul,
vähemalt normaalne eurooplane...
Siis on ikka hullult hea oma väikesed roosad varbad, mille küünelakk ei saa kulunud olla,
sest ma võtsin viimase, eelmise nädala kolmapäeval maha,
sugugi mitte raske teki alt välja pista.
Nii käib kahe-kolme akna vahel jookvev õhk mu ubade-herneste vahelt ka läbi.
Ja jube sume on karskes suveõhtus teki all, varbad sealt muidugi väljas, und oodata.
Jaa, Paraku tarbisin üleliia energiat riietele, nii et taseme taastamise protsessis nüüd peangi uuesti und ootama.
Telekas jäi ju vait, no eks vaatan lakke.
Ämblikuvõrke pole ammu taga ajanud.
Viimase venna sünnipäevapeo pritsmed on ka alles.
Huvitav, kas Toomas teab, et ta vallandatakse.
Pole hullu, me võime ta enda juurde võtta. Ühiselamud ongi selleks.
Ühine kraanikauss, ühine vannituba, ühine pesumasin ja kommunaalarved.
Teeme pooleks, pole muret. Hoiame lihtsalt veidi enam kokku.
Vesi. . jah, ma jõin piisavalt täna. Aga tahaks veel.
Äkki siis ongi seedetraktide töö ja ainevahetus nii kiire.
Maailma parim,
et siis mina ka surematu olen nagu too meduus, kes teoorias surema ei peakski.
Ükski ainevahetuse käigus tekkiv jääk lihtsalt ei teki.
Minu keha ei väsi.
Minu keha ei väsi.
Kõik on roostevabast terasest kanalisatsioon.
Varbad. Ma peaks teki veel enam maha tõmbama.
Ent mitte liiga alastavalt, sest ma ei raisanud energiat uneriietele ju.
Ehk kõhuli tuleb parem uni.
These streets.. have too many names for me.. i know..
Vana laul.
Homme.
Homme on üks järgmine ülitavaline argipäev.
Lihtsalt siis ärkan alasti.
Ei kohuta.
Aga.. ma ei saa öelda, et ma ärkan sinuta.
Olgugi, et füüsiliselt sinuta uinun.
rampväsimusse, mitte niisama tavalisest päevast.
sa oled minus,
minuga.
head ööd, maailm.
(ja hipsterite kant ka, uinuge, kõik teist ei ole kirjanikud ja kõigist ei saa ka. see on kirjutajate rõõm ja mõõn)
1.10
No comments:
Post a Comment