- need on kõigest sõnad

[18.09.12.11.2012]

Ma jalutan linna,
ainult, et üle silla lähen trammiga.
Karske õhk ja heitgaasid segunevad.
Õhk on korraga vänge ja külm.
Kibedus surub end ninasõõrmetest sisse.
Samm sammu järelt, puusad veavad jalgu edasi.
Mäest üles, kinomajast mööda,
ja tuttav nägu tuleb vastu.
Kesklinna nägu.
Embame.
Oo, kesklinn toida mind, anna aineid, mida õlad käsi liigutama
ja ainult neid õigeid aineid haarama ei ulata.
Ma ei küündi muuni kui antidepressantideni.
Tsükkel sunnib hormoonid lakke ja uuesti maapõhja.
Hädavaevu tunnen end ära.
Minu mina jäi vist harjumusest voodi.
Harjumatu, õhk tundub nii väga vänge.
Ma püüan sukelduda.
Linn tahab mind uputada,
ma lähen siis vabatahtlikult.
Ehk Näeme veel.