[ 12.00.25.02.2011 ]
See on )nagu( vaikus,
me oleme vaikuse sõdurid.
Me oleme julged ja kartus on paadunud meile võõrasteisse.
Pidime ju olema julged, et jõuda siia.
Kas siis nüüd enam lubatakse lärmata, lüüa käega, trummeldada,
hirmust vappuda, väriseda haavalehena mikrofoni luues maavärina efekti.
Kas sa kardad, kardad helisid, meelodia tumme toone,
oled mu vaikus ja vaikuseks jääd.
Luba kutsuda vaikusejüngriks,
kuis nii eeskätt juhatad liidernäona vägesid.
Minu kartuseväetid niidikogud, organimsi moodustavad lupja lõhkuvad parasiitsed väikesed kartuseväetid.
Ritta nagu vabariigi aastapäevaks kogunenud sõdurid vabaduse väljakul, edasi, kaks paremale ja välja juhatatud rongkäik.
Saame hästi hakkama.
Vaikuses, kaduma, saadad asumisele väikesed sõdursalgad, kes tegelikult nii nõrgad,
koos üheskoos vaid elamiseks, püsima jäämiseks.
Mu seest juhatad välja kõik need jõuliselt tumedaks värvitud näod, kes nii kahvatud maalinguteta.
Pole enam põhjust otsida rütme, mille saatel saata tundeid.
Pole vähimatki eeldust haarata kaasa piraatlusega lauluviise, mis vastuseid annaksid, mis kaitset pakuksid.
Pole põhjust.
On vaikus.
Oled mu vaikuse jünger, mu uus maailmavaade, mu kurdistav heli, metal, mille järgi ainult üksikud elada oskavad.
Minu lummus.
No comments:
Post a Comment