Monday

Üks päev, sõbrapäev.
Ma mõtlen endiselt, et mis see on mis ma teen.
Mis on nii lihtne, kuid võtta annab igati.
Mõtlen, et kas ma võin teha väikest kingitust,
kas ma võin kinkida midagi, mis võimeline tegema on igat päeva eriliseks.
Kas tänane päev väärib eriliseks tegemist ?
Miks on tänane erinev teistest?
Kas selle pärast, et paika ongi pandud üks päev kus keegi ei unustaks,
kes kord juba unustanud on,
oma inimesi meenutada ?

Kas ma võin sulle kirjutada sõbrapäevaks kirja.
Kas ma tahan sulle kirjutada sõbrapäevaks kirja.

Mis on siis lõpuks see õige asi milleni ma äki veel jõudnud ei ole.
Mõtlen, et ei ütle, et see päev on kallimale, mu valentiinale, valenitinile pühendatud.
See päev mu inimestele mu k..

chalice:

.. minu vanematele
ja inimestele kes on ühendatud
see on pühendatud kes
tunnevad
et see on neile pühendatud
otse kontrollkeskusest
kasutamata ütleja hääle
privileege
pühendatud kõigega mis mu's on
niipalju kui palju tähendab
kõige kõrval
üks inimene
räägin sest nii hakkab kergem
..
tänan võimaluse eest näidata
mis meelel
südamel kirjas
toorelt ausalt kui vaja kirjutan
verega alla
see jääb rahvale
mitte ei lähe mehega hauda
teenin oma inimesi
ja ei tee erandit
ütlen veelkord minu inimesed
ja ma ei unustanud mitte kedagi
mitte kedagi
..
jubam88dasunustatud
nad on kõigest syngest yle
argipäeva mured rõhuvalt
ümber
nende omavahelisi suhteid
tegelt ei mõjuta yldse
või ma eksin siin? on minu ja
teiste elud segi läinud?
kui päriselt ongi teisiti
parem et siis kõik oleks mängult
kuigi on igal ühel enda asjad
ajada
on nad k6ik selles osa
moodustades rahva
nad on minu inimesed
ja mina olen nende oma
lähen vooluga kaasa
..
kui süda on suur
siis on vahemaad väiksed
head sõbrad
võibolla mujal ongi parem
seikle aga ära jää võõrax
koos koos koos
koos vallandame tolguseid
koos palkame spetsialistid
kuid keegi ei tee meie eest
otsuseid
kui puruks kisti verstapostid
ei lõika keegi läbi meie juuri
tean kes ma olen
kui mäletan kes ma olin
elan mitte aint ei võta ruumi!
isegi kui tuul rannaliivalt
uhtus jäljed
inimene ükskõik kui suur kui
väke
jäjelt kukkund jäjel
on inimene üks kuhu lähed
ja sa võid ju liigitada neid
nagu muusikat tema nahavärvi
vaimu tema religiooni
rikkust tema hariduse
misiganes mille järgi
sa võid unustada maa
jättes selle nime ainult
uppund laevale
sa võid õelda et maa
mis elab ja hingab tegelt
kuulub pangale
a kui kuskil raamatus on see
rida
või keegi ytleb laulab
ja ei hoia ainult endale
et mõtleb nii nagu ka sina
seda teeks
iga päev näen mis koht on
maailm
tihti millised võivad olla teised
on ikka pris suur õnn
et nemad on minul
tahan et nad teaks et mina
olen nendel
et nad on...
-
Minu inimestele..

No comments:

Post a Comment