- need on kõigest sõnad

[ 22.59.05.02.2011 ]

sinu käte vahel oma looja tõdemuse luugid ma suleks,
soojuse tõmbaks endasse su ihult iga hilgetõmbega,
kukun une pealt olekusse täiesti teadvusetusse,
ma langen ja langen liblikate tiivasirutuse hõlmeisse,
läbi kellasektorite saadan tunde, minuteid, sekundeid,
millal iganes lähiajavöönis tulevas aja eest, ette põgeneks,
mööda nöojooni tõmban ühe ainsa juti oma enese sõrmevibutusega,
soove kuulan ja neid looma meelitan, te armsuses lubate, lasete,
ma teid ära hellitada.. kas, mis?
köokreemiseid meeli hõrgult värelema löön, ahjuõunamaitsed teil taas toon palgeile.
ilust loon uue mõiste, maalin piltkujutise ja teen matemaatilise ruutvõrratuse,
et mis siis on see, mis meid nii kõrgel, pingeliinil elavana hoiab.
on's see arulagedus või muu a tähega sõna.
on's see minu mõttelend, mis kardan sul kaugeks jääb või te imeline julgus,
on's see fantaasia, me küsimusmärk