Tuesday

Kujuta ette, et heliseb ilusaima kõlaga tuulekell,
TING-TONG, pole enam see mida sa kuuled,
SEE HELI POLE REAALNE, mõttes sul veel voolimisel,
SEE HELI ON VEEL OLEMATU, sest see on tuhat korda parem,
SEE HELI POLE REAALNE, sa nagu sulad, just kui millegi heaga puutuvad kokku huuled.
SEE HELI VEEL ON OLEMATU.

Kuid kujut anüüd ette, et näed ilusaimat pilti looduses,
TUULEKOHIN, pole enam see mida sa näed,,
SEE PILT POLE REAALNE, nii ettenägematu, mõeldamatu,
SEE PILT VEEL ON OLEMATU, millestki nii ilusast pole sa varem unistanudki.
SEE PILT POLE REAALNE, kui seda lõpuks ette kujutad,
on see lihtsalt unustamatu,
piltmälust kustutamatu.
SEE PILT VEEL ON OLEMATU.

Need Helid ja Need Pildid, neid endiselt veel ei kuule, ei näe.
Kuid luba juhatada, ma ulatan ju käe.
Kujuta nüüd ette, et vahet sa ei leia.
Elad reaalsuses, ebareaalsuses elad.
Su ümber kõik on kui Muinasjutt,
rohkelt õites aasad ning pikniku linal istub kuum kutt.
Sa kuuled nüüd neid tuulekelli,
silmi paitvalt, näed neid imelisi vaateid, pilte helli.

Õpi unistama.

No comments:

Post a Comment