Täiesti uskumatu tunne,
kui seda hoida võin tunde.
Ilma käest panematta,
ma seda nuusutan,
harjumatult kaua olen normaalselt hingamatta,
su lõhna sisse tõmban, pluusinööpe õrnalt puudutan.
Kopsudesse tunnen su auru sisenevat,
hoiaks hinge kinni, et sind mitte välja lasta.
Pean end kontrollima, kui jätkata tahta.
Paistab, et sust lahti ei saa, sinu järgi ma haigestuvat.
Miks vaid sinu pluusi ja lõhnaga nii on ?
Kas armunud olen ?Sinusse / su lõhna ?
Kui, siis lõhna, sest armastan sind nagunii,
kuigi pole armunud, ega ole südames, oled vajalik,
sest oled veres.
Nagu üks tosin doosi, mind jätkuvalt elus hoiad,
Veidi ilma ja juba tunnen puudust, vajan sind,
olen sõltuvuses, su järele hull ?
No comments:
Post a Comment