Friday

[13.58.9.12.2011]

Ma olen ööliblikas,
saan hakkama öiste tuultega.
Saan hakkama hämaruse külmusega.
Lendan iseseisvalt.

Kõik on mööduv,
üks kord saab otsa öö.
Hämarusest kasvavad välja mu tiivad,
ma ei ole nagu keegi teine,
üle päeva mind öösse tagasi viivad,
need on minu tiivad, kõik.
Ma olen ebamaine.

Ööliblikas,
läbi pimedusevoolu rändan,
viin koidu ehani, lendan.
Mitte niisama liblikas,
ööst kirev, kadumas röövik.
Teel saadab ööbik.
Iseseisvalt lendavat ööliblikaks saavat röövikut.
Tiivad kannavad mind,
elujõulised pimedusest pimedusse.
Usun ise endasse ja lennujõulisusesse.

Ebamaised tiivad,
ma ei ole nagu keegi teine,
üle päeva mind öösse tagasi viivad.

Elan vaid ise endale.

No comments:

Post a Comment